19. aprill
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Tallinna koolitoidu halvustamine on vastutustundetu

Nädala alguses ajalehtede veergudel avaldatud info, et Tallinna linn olevat koolitoidu arvel raha säästmas, on pehmelt öeldes liialdus, kirjutab Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Vadim Belobrovtsev  Foto: Liis Treimann

Olen ise külastanud koolisööklaid, söönud sealset sööki ja võin kinnitada – pealkirjad, et „Tallinn närutab koolitoiduga“ ja „Tallinn säästab: lapsed lürbivad lahjat lihakastet ja toitlustajad kiratsevad“ on valed. (ÄP 15.04)

Selline sildistamine on ka vastutustundetu, sest teismelised on kergesti mõjutatavad ja lähevad rutakate hinnangute ja pirtsutamisega pikema mõtlemiseta kaasa. Tulemus? See, et noorel jääb söömata või süüakse kohvikust saadud snäkke, mille toiteväärtusest pole mõtet pikemalt rääkida. Ja sellel on juba tagajärjed tervisele: ülekaal, vitamiinivaegus ja suhkurtõbi sealhulgas.

Hangetel käiakse, järelikult tasub ära

Äripäev esitab mõne toitlustaja väiteid, et olemasoleva raha eest pole võimalik normaalset toitu pakkuda ja raha on nii vähe, et hanked meenutavad komöödiaid, sest toitlustajad ei saa sealt mingit raha.

Praktika näitab, et see väide kipub olema vale vähemalt kahes aspektis. Esiteks toimuvad hanked täiesti piisava osalejate arvuga. Nii näiteks osales hiljutisel Südalinna kooli toitlustushankel neli tõsiseltvõetavat pakkujat. Lihtne talupojaloogika ütleb: kui ettevõte näeb, et mõni projekt või hange toob talle kasumi asemel miinuse ja probleeme, ei hakka ta sellest osa võtma.

Teiseks, viimaste sentide ja kalorite mänguga siin tegemist pole, sest osa hangetel osalejaid suudab veel tasuta lisateenuseid pakkuda. Ettevõtja, kes ots otsaga kokku ei tule, ei hakka kindlasti jagama lisaks hommikuputru või vahepalasid.

Maitseasjade üle on keerukas vaielda, kuid rahuloluküsitlusi koolitoidu kohta on tehtud palju rohkem kui kord. 2016. aastal tehti enam kui 9000 osalejaga rahulolu-uuring, 2018. aastal aga väiksem uuring, kus hinnangu andsid koolijuhid ja haridusameti töötajad. Need uuringud näitavad pigem, et hinnangud on valdavalt head või rahuldavad.

Tallinn on alati rohkem pingutanud

Tallinnale on heidetud ette, et linn vähendas omapoolset toiduraha. See väide on tegelikult fakti väänamine. Tallinn tasus aastaid osa koolilõuna maksumusest, mida pidanuks maksma riik. Ehk siis: linn täitis riigi kohustusi. Kui riik lõpuks nõustus makstavat summa tõstma, siis linn kasutas õigust oma kohustusi vähendada, sest see polnudki algselt tema ülesanne. Ja fikseeritud üldsumma selle pärast väiksemaks ei läinud. Tallinn on niigi põhimõtteliselt ainus omavalitsus, kus toitu pakutakse tasuta pea kogu haridustee väitel – lasteaiast gümnaasiumini välja.

Kas toiduraha peaks tõstma? Elukallidus kasvab. Kuid summat kasvatades tahame olla kindlad, et uus kvaliteet jõuab õpilaseni, mitte ei kasvata kasumit. Veel jaanuaris, kui Tallinna haridusameti inimesed kohtusid toitlustajate esindajatega, polnud „võimatult väike raha“ mingi teema: keegi ei tõstatanud väidet, et taolise summa eest ei saa kvaliteetset ja tervislikku koolisööki pakkuda. Kui tuli uus hange, olid ettevõtjad taas kohal ja osalemas. Sest koolide toitlustamine on siiski tasuv ettevõtlus.

Kui toitlustajad teevad konkreetsed ja põhjendatud ettepanekud koolilõuna hinna tõstmiseks, oleme igati valmis neid kaaluma ja arutama. Ajakirjanikud aga ei peaks minu meelest toidu halvustamisega kaasa minema – kui me just ei soovi üksnes kartulikrõpsudest toituvaid teismelisi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum