Artikkel
  • Kuula

    Põllumajandus vajab otsetoetuste võrdsustamisest enamat

    Eestisse suurte toetustasemete arvel odavdatud importtoorme toomine on siseturu kohalikele põllumajandussektori tootjatele ära solkinud, mistõttu isegi otsetoetuste võrdsustamisest ei piisa, kirjutab ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder.

    ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder.Foto: Erik Prozes
    Mul on olnud võimalus ligi 60 aasta jooksul töötada põllumajandussektoris peaaegu kõikidel tasanditel, analüüsida tootmisprobleeme, seostades neid ka poliitiliste vooludega. Põllumajandussektori tootmistulemustest tervikuna oleneb kogu maaelu, inimeste tööhõive, keskkonnahoid ja riigimaksud. Tervikpilt põllumajandussektorist koos maaeluga on üsna segane, seda ei ole kerge selgitada lühidalt, eks oleneb see ka kuulajatest nende endi arusaamadega, oleneb ka riigi tasandil otsustajatest, kes jälgivad riigikogu suuniseid juurutada Eestis põllumajandussektor peretalude paljususega. Selle soovi vastu ei tohiks keegi olla, mina nende hulgas.
    Kuid Eesti põllumajandussektori olukord kogu Euroopa riikide peres on ainulaadne, meie riik ainsana ei tegelenud turukaitsega ajal, mil kõik teised riigid oma turgu koos tasemel toetustega kaitsesid. Seejärel reform aastatel 1989–1993, mis viis tootmisnäitajad madalseisu, kuid otsustasid toetuse taseme (ÜPT), mis kehtib tänapäevani. Iga analüütik või ajakirjanik võib ise statistikaandmetest reastada põllumajandussaaduste ekspordi-impordi vahekorra. 1995. aastast on see suures mahus impordi ülekaaluga – sisuliselt ületab see peaaegu kaks korda toidukaupade ja -toorme ekspordi, kui arvestada, et ca 350 miljoni euro eest eksportkaupa on tehtud importtoorme arvel (eksport 880 miljonit, import 1520 miljonit eurot).
    Eestisse suurte toetustasemete arvel odavdatud importtoorme toomine on siseturu kohalikele tootjatele ära solkinud ja alandanud siin tootjahindu ca 20 protsenti.
    Põllumajandussektori maksukoormus ca 300 lepingu alusel on praktiliselt võrreldav kogu Eesti põllumajandussektori kogukäibega (ca 900 miljonit eurot). Sektor ise on kapitalipuuduses ning suuresti ka laenulõksus. Analüüsida võiks, miks meil on põllumajandussektoris viimase 10 aasta jooksul kasvanud väliskapitali osatähtsus, miks ca 250–300 farmerit toodavad üle 90 protsendi toidutoormest, miks meil on nimistus üle 14 000 põllumajandustootja, kellest suurem osa on passiivsed ja investeerimisvõimetud, miks on sektori palgatase ca 30 protsenti alla vabariigi keskmise.
    On veelgi asjaolusid, mis näitavad, et olemasolev tootmisstruktuur on kohalikule tootjale pikaajalise tootmiskliima tagajärg. Avatud ja ebavõrdse kohtlemisega majanduspoliitika jätkumisel on toimetulek küsitav just nendele tootjatele, kes ise oma toodangut ei töötle ega turusta. Sektoris tervikuna on kogutoodangu väärtus (turult saadav raha toodangu eest) kogukuludest väiksem.
    Madal toetuste tase ei leevenda tootjate kahjumit. Töötlemine ja turustamine võimaldaksid äriplaani kaasata täiendava odava importtoorme juurdeostu, mis võimaldab ka kasumi. Nii toimib suur osa meie toiduainetööstustest, mistõttu omamaine põllumajandustoodang ei mõjuta tarbijaturgu ka ikaldusaastatel. Toidutoorme suur import on langetanud kohaliku tootmise mahu alla sisevajaduse taset – see on kohalikule tootjale kaotatud siseturg.
    Jüri Ratase olemasolev valitsus on Eesti jaoks kahe aasta jooksul veel võimalikud küsimused otsetoetuste võrdsustamise ja maaelu arengukava rahaliste vahendite kasutamisel sellel finantsperioodil otsustanud positiivselt. Kuid kõigest sellest ei piisa tingimustes, kus põllumajandussektor on ühisturul ca 40 protsenti konkurentsist maas ning senise info põhjal on lootus aastateks 2022–2027 jõuda otsetoetuste tasemeni ühisturul 77 protsendini. See veel ei rahulda.
    On teretulnud, et Balti riikide põllumajandusministrid soovivad koos otsetoetuste võrdsustamist.
    Isiklikult ma usun, et sellel teemal ükski teine koalitsioon paremini ei toimi. Seda on näidanud pikk praktika.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pindi näeb kinnisvaras virgumise märke
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.