Juhtide kuritarvitusi on soodsam ennetada

Enne kuriteo ohvriks langemist on väga tüüpiline mõtteviis, et minuga selliseid asju ei juhtu ja mind see ei puuduta. Kahjuks ühendab omanike tagant varastavaid juhtivtöötajaid siiski vaid üks – motiiv saada isiklikku kasu. Muus osas võib nende profiil olla väga erinev ning praktika näitab, et pimesi ei tasuks usaldada ka pikaaegseid lojaalseid töötajaid, kellega on tekkinud head isiklikud suhted. Tegelikult näitab kogemus ka vastupidist – mida suurem on usaldus ja juhtivtöötaja pädevus, seda lihtsam on enda kuritegelikke kavatsusi ellu viia.

Tööandja vara omastamiseks on kasutatud mitmeid skeeme, kuid tüüpilisemate juhtumitena saab välja tuua enda või endaga seotud isikutele kontrolli all olevate puukfirmade kaudu fiktiivsete arvete ning ettevõtlusega mitteseotud arvete esitamist. Lisaks on palju kasutatud ka teenuste või toodete vahendamist läbi tundmatu nimega äriühingute, mille tulemusena maksab äriühing saadava toote või teenuse eest tegelikust turuhinnast kõrgemat hinda ning saadud vaheltkasu jääb töötajaga seotud puukfirmasse.

Kuigi kõnealused skeemid tunduvad esmapilgul lihtsad, muudab rikkumiste avastamise keeruliseks see, et firma omanikud ei ole alati kursis kõigi ettevõtte lepingupartneritega ning arvetele kantakse tihti ka ebaõiget informatsiooni. Omastamise summad sõltuvad enamjaolt äriühingu käibest – mida suurem on ühingu iga-aastane käive, seda suuremaid summasid on võimalik tehingute pealt liigset tähelepanu tõmbamata omale taskusse panna. Sadade või tuhandete eurode kaupa üksikute erinevate tehingute kaudu vara omastamist on erinevate tehingute hulgas keeruline märgata, ent aastate jooksul sellisel viisil omastatud summad võivad kokkuvõttes põhjustada märkimisväärselt suure kahju.

Eelnevalt nimetatud skeemide kasutamine muudab anomaaliate tuvastamise raskeks ka äriühingu majandustegevuse auditeerimisel, sest juhtivtöötajad ja raamatupidajad oskavad enda jälgi edukalt varjata. Samuti ei puugi audiitor märgata, kas üks või teine teenus oli tegelikult äritegevuse jaoks vajalik või miks oli lepingupartneriks valitud just üks ning mitte mõni teine äriühing.

Kahtlaste tehingute vältimiseks tuleks võimalusel juhtimispädevust jagada ning kehtestada sisereeglid tehingute kinnitamiseks. Teenuste ja kaupade puhul mitme pakkumise küsimise kohustuse kehtestamine aitaks kahtlemata kaasa sellele, et tehingupartneri valikul tehtaks otsus äriühingu majanduslikest ning mitte juhtivtöötaja isiklikest huvidest lähtuvalt.

Mõistlik oleks teostada ka pistelist kontrolli ühingus võtmepositsiooni omavate isikute ning nendega seotud isikute osas. Samuti tasuks põhjalikumalt kontrollida headeks lepingupartneriteks saanud tundmatute nimedega äriühingute tausta ning nendega seotud isikuid. Veelgi enam, tihtilugu ei ole äriühingu nõukogule või omanikele tagatud juurdepääsu äriühingu pangakontole, mis võimaldaks aeg-ajalt kontolt tehtavaid ülekandeid kontrollida.

Kokkuvõttes, veendu enda juhtivtöötaja ja äripartneri usaldusväärsuses, kasuta kõiki õiguslikke võimalusi enda huvide reguleerimiseks äritegevuse võimalikult varajases etapis ning ükskõik kui suur on usaldus, siis ära kunagi jää võõraks enda ettevõttele ega kaota huvi tema vastu.