Joanna Laast: võitleme äpiga toidu raiskamise vastu

Artikkel

- Arvamused
- 17. juuni 2019 kell 13:00
Kuula
Joanna Laast: võitleme äpiga toidu raiskamise vastu
Selle asemel, et toidu ülejäägid lihtsalt ära visata, peaks tarbijad saama osta soodsamat toitu ja ettevõtjad jääkide pealt raha teenida, kirjutab NULA ühiskondlike algatuste inkubaatorisse valitud algatuse PALA eestvedaja Joanna Laast.
Joanna Laast.Foto: erakogu
Maailmas jäetakse kasutamata või visatakse ära ligikaudu kolmandik kogu toodetud toidust. Tarbi Toitu Targalt kodulehe kohaselt visatakse Eesti restoranides, kohvikutes ja sööklates iga aasta ära umbes 9800 tonni toitu. Suure osa neist jäätmetest moodustab taldrikule jäänud toit, kuid mahu poolest järgmine on liigses koguses valmistatud toit, mida ei ole suudetud päeva jooksul ära tarbida või maha müüa.
2014. aastal läbi viidud Stockholmi keskkonnainstituudi (Stockholm Environmental Institute ehk SEI) toidujäätmete ja toidukao uuringust selgus, et enamik uuringusse kaasatud toitlustusasutusi ei olnud eelnevalt toidujäätmete tekkele ja selle põhjustele teadlikult tähelepanu pööranud. Uuringu järgi tekib kõige enam toidukadu toidu serveerimisel sööklates ja ettevõtetes, kus serveeritakse toitu Rootsi lauas. Sealne toidukadu serveerimisel on 46%. Neile järgnevad restoranid, kus serveerimisel tekib 20% kogu toidukaost.
Mobiilirakendus on parim lahendus
Toidu raiskamise probleemi leevendamiseks ja üldiselt teadlikkuse tõstmiseks plaanime luua mobiilirakenduse nimega PALA, mille kaudu toitlustajad saavad maha müüa päeva jooksul ülejäänud toidu ning tarbijad saavad odavamalt kõhu täis, kuna müüdav toit on tavapärasest soodsam. Seega – selle asemel, et ülejäägid lihtsalt ära visata, on ettevõtjatel võimalus nende jääkide pealt ka raha teenida.
Lisaks toiduraiskamise probleemi leevendamisele on meie eesmärk suurendada nii toitlustusettevõtjate kui ka tavakodanike teadlikkust probleemist. Mobiilirakendus on probleemi leevendamiseks parim lahendus, kuna see võimaldab ühes kohas kokku viia sajad ettevõtjad tuhandete tarbijatega, kellel on võimalik rakenduse kaudu enda lähedal olevaid palasid avastada ja nautida.
Praktikas töötab rakendus nii, et toitlustusasutus lisab mobiilirakendusse toidu(d), mis on järele või üle jäänud, paneb kirja hinna, portsjonite koguse ning ajavahemiku, millal tarbija saab toidule järele minna. Kui konkreetne pala saab otsa, siis rakendus näitab seda. Tarbija näeb kaardilt lähedalasuvaid pakkumisi, broneerib rakenduses toidu, mida ta soovib osta (toidu eest tasutav summa läheb kohe automaatselt kasutaja kontolt maha), ning läheb kohapeale järele. Tarbijal on võimalik võtta toit kaasa enda pakendiga või osta kohapealt sümboolse summa eest komposteeruv pakend.
Kodanikuühiskonna sihtkapitali ja Heateo sihtasutuse loodud NULA ühiskondlike algatuste inkubaatorisse esitati sel aastal 82 uudset ideed ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Äripäev avaldab NULAga koostöös kümne inkubaatoritesse valitud idee autorite kirjutised, millist ühiskondlikku probleemi nad lahendada soovivad ja kuidas seda teha kavatsevad.
Hetkel kuum