Justiitsministeeriumi planeeritav riiginõuete sundtäitmise ümberkorraldamine suurendab bürokraatiat ja loob ebavõrdust sissenõudjate ja võlgnike hulgas. Kontakt võlgnikuga muudetakse anonüümseks ja suhted erinevate ametitega segaseks, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt.

- Kristi Hunt.
- Foto: Andras Kralla
Kui praegu suhtleb võlgnik kõikides küsimustes vaid kohtutäituriga, kelle ülesandeks on anda vastused ja teha vajalikud toimingud, siis uue süsteemi puhul peab riiginõude võlgnik pidevalt mõistatama, millise asutuse (sissenõudev riigiasutus, maksuamet või kohtutäitur) pädevuses on konkreetse küsimuse lahendamine.
Seotud lood
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).