Iga uus põlvkond vajab eraldi suhtumist ja strateegiat, kuna neil on erinevad ootused, ambitsioonid ja töösse suhtumine. See esitab väljakutse nii juhtidele kui personalispetsialistidele, kirjutab Mariliis Veeret ettevõtluskõrgkoolis Mainor kaitstud lõputööd Äripäevale kokku võttes.

- Mariliis Veeret
- Foto: erakogu
Ettevõtted ja organisatsioonid on silmitsi aina mitmekesisemaks muutuva töötajaskonnaga, kes eristub vanuse, soo, rahvuse, ameti, haridustaseme ja muude näitajate poolest. Praegu tegeletakse üha enam kahe noorima tööturu põlvkonna Y- ehk 80ndatel ja 90ndatel sündinute ning Z-põlvkonna ehk 90ndate teises pooles ja hiljem sündinute eripärade uurimisega. Kuna praeguste ja Z-generatsiooni kujul on tegemist eelkõige just tulevase generatsiooniga tööturul, määrab nende käitumine pikas perspektiivis ettevõtete edu ja konkurentsivõime.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. ASi SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutavad juba ligi pooled äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.