Eesti vaktsineerimispoliitika on skisofreeniline. Meil on vähe vaktsiine, aga nendegi ärakasutamine jätab soovida. Milline on lahendus, kirjutab Äripäeva meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.

- Koroonavaktsiin.
- Foto: Liis Treimann
Olin naiivne. Eelmisel suvel kujutasin ette, et vaktsiinid saabuvad aasta lõpus ja veebruariks olen vaktsineeritud. Praegu istun endiselt, mask peas, töökohas, ja värisen selle pärast, ega mu laps koolist koju haigust too. Eesti vaktsineerimispoliitika on skisofreeniline. Meil on vähe vaktsiine, aga nendegi ärakasutamine jätab soovida. Haiglates otsitakse tikutulega riskigrupi inimesi, kellele süstida õhtune ülejääk, aga samal ajal soovivad sajad tuhanded tööinimesed vabaneda haigusehirmu painest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Oleme kõik märganud, et elektriturg muutub üha enam ettearvamatuks. Hinnatipud, võrgutasude tõus ja elektrikatkestused on saanud igapäevase äririski ja mitte ainult erakordsete ilmastikunähtuste osaks. Eesti ettevõtted, kes otsustavad täna investeerida energiasalvestusse, ei räägi enam pelgalt kulude kokkuhoiust, vaid äristrateegiast, paindlikkusest ja uuest sissetulekuallikast.