Eesti vaktsineerimispoliitika on skisofreeniline. Meil on vähe vaktsiine, aga nendegi ärakasutamine jätab soovida. Milline on lahendus, kirjutab Äripäeva meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu.

- Koroonavaktsiin.
- Foto: Liis Treimann
Olin naiivne. Eelmisel suvel kujutasin ette, et vaktsiinid saabuvad aasta lõpus ja veebruariks olen vaktsineeritud. Praegu istun endiselt, mask peas, töökohas, ja värisen selle pärast, ega mu laps koolist koju haigust too. Eesti vaktsineerimispoliitika on skisofreeniline. Meil on vähe vaktsiine, aga nendegi ärakasutamine jätab soovida. Haiglates otsitakse tikutulega riskigrupi inimesi, kellele süstida õhtune ülejääk, aga samal ajal soovivad sajad tuhanded tööinimesed vabaneda haigusehirmu painest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuld on majandusliku kindluse sümbol juba aastatuhandeid. Kui paberraha väärtus mureneb ja riikide võlad paisuvad, pöördub pilk taas alati kulla poole. Tänane maailm seisab kahe trendi ristumiskohas, mis on andnud kuldsele metallile uue tõusuhoo. Kuhu see hoog viib?