Alustava börsikaupleja kaheksa suurimat viga

Tugeval pulliturul on enamik aktsiainvestoreid geeniused ning need, kel on vähem õnne olnud, pigem vaikivad. Optimismiga kaasneb ka üha kõrgem ootus tuleviku tootlusele. Ratsionaalse analüüsiga saame aru, et finantsturgudel on eufooriline aeg ning ajalooliselt on see tähendanud lähiaastatel just tagasihoidlikumaid tulemusi.

Siiski ei taheta lasta ennast häirida tõsiasjast, et inimloomus ei muutu ning turgudel vahelduvad head ajad halvemaga ja vastupidi. Miks peakski hullemaks valmistuma, kui on võimalik rõõmsat aega nautida?

Ma kindlasti ei püüa tabada võimalikku turutippu, sest selle täpne ajastamine sõltuks rohkem õnnest kui oskustest. Kuigi börsil osaledes on alati oma osakaal ka õnnel, ei tohiks see olla liiga suur faktor, mis pikaajalist tulemust mõjutab. Iga päev kuulutab keegi tippe ja põhjasid, kuni mõnel see juhusest tulenevalt õnnestub – tema ennustus sattus õigele ajale.

Mitte keegi ei tea tulevikku ning me kõik peame oma finantsotsuseid tegema hinnagraafiku paremas ääres, kus valitseb määramatus ja tulevik on teadmata. Mina olen graafiku paremas ääres alati valmis konkreetse plaaniga, mida teen, kui hind liigub ühes või teises suunas. Valmisolek ei tähenda pidevat ekraani taga istumist, vaid oma valitud ajahorisondist lähtuvalt otsuste tegemist korra päevas või nädalas. Ma haldan oma aktsiapositsioone ja riske.

Investori suur vaenlane on karuturg, kus tema portfell võib kaotada poole oma väärtusest. Kui oled tulihingeline osta-hoia-investor, siis vähemalt teadvusta, et see võib juhtuda. Nii nagu me ei tea ette, millal turg pöörama hakkab, ei tea me ka seda, kui kaua võib võtta aega taastumine langusest. See võib olla finantsiliselt ja vaimselt laastav.

Viimane aastakümnend on tekitanud turuosalistes palju positiivset meelestatust, et aktsiaturgude järjepidevad uued tipud on normaalsus. Saja aasta turugraafikut vaadates võibki see nii tunduda, kuid reaalelus meil nii pikka investeerimisperioodi pole ning ka lühiajalist on varade väärtuse suurt langust tegelikult raske aktsepteerida.

Finantsturul tähendab risk ohtu kaotada raha. Börsil ei saa me kaotusi vältida, vaid peame neid haldama. See tähendab kaotuste piiramist, et võidud saaksid tekitada positiivse ootuse teenida kasumit.

Börsikauplemise teeb inimloomusele raskeks väikeste kaotuste realiseerimise ja lahtiste kasumite hoidmine, et need saaksid veel kasvada. Ahnus ja hirm panevad ettevalmistuseta kauplejad vastupidiselt käituma, mille tulemusel realiseerivad nad väikseid kasumeid ja hoiavad suuri kaotusi. Nii ei saa nad kunagi börsil kasumlikuks.

Järgnevalt toon välja alustava börsikaupleja kaheksa suurimat viga:

1. Puudub tegevusplaan tehingusse sisenemiseks ja sellest väljumiseks. Aktsiapositsiooni sisenedes peab alati olema valmis strateegia ja plaan, miks siseneda, millal väljuda kasumi või kahjumiga ning kui suur osa kapitalist riskitakse suunata konkreetsele tehingule.

2. Järgib pimesi teiste arvamusi ja soovitusi. Professionaalsed kauplejad realiseerivad pidevalt väikeseid kahjumeid, kui neil pole õigus. Ka nemad ei suuda tulevikku ette ennustada. Teiste arvamuste põhjal kauplemine tekitab portfelli vaid juhuslikkust ja õnnest sõltumist juurde. Aktsiavihjete puhul tuleb alati teha oma kodutöö ja luua konkreetne plaan.

3. Tahab pidevalt kaubelda ja igal ajahetkel hinnaga kursis olla. USA börsil kaubeldakse umbes 6000 ettevõttega, lisaks veel alternatiivturud, fondid ja tuletisinstrumendid. Kauplejal ei ole võimalik igast hinnaliikumisest osa saada ning see polegi vajalik. Liigne graafikute jälgimine põhjustab juhusliku hinnamüra põhjal positsioonidesse kiirustamist ja nende enneaegset likvideerimist.

4. Kaupleb ilma kaitsva stopita. Kaitsev stop-loss-tehingukorraldus aitab piirata kaotusi ja tekitada seeläbi positiivse ootuse teenida tehingutelt kokkuvõttes kasumit.

5. Lisab raha kaotavale positsioonile. Kui tegevusplaan ei näe ette mitmes osas sisenemist, siis kapitali lisamine kaotavale positsioonile sooviga muuta keskmist sisenemishinda paremaks võib lumepalli efekti mõjul kahju veelgi süvendada.

6. Kaupleb liiga suurelt. Positsiooni suurus on lisaks kaitsvale stopile väga oluline riskihalduse tööriist, mida alustavad kauplejad tihti alahindavad. Liiga suur positsioon võib tuua liiga suure kaotuse portfelli, millest on raske taastuda.

7. Realiseerib kasumi liiga vara. Väikeste kasumite realiseerimine piirab kauplemistulu, mis seejärel ei suuda kaotusi kinni maksta ning loob negatiivse ootuse teenida turul kahjumit.

8. Teeb kontojäägi põhjal emotsionaalseid otsuseid. Raha tekitatud emotsioonid võivad viia tähelepanu turult ja hinnagraafikutelt konto hinnaliikumisele, mille põhjal hakatakse ebaratsionaalseid otsuseid tegema. Kaubelda saab turuhinda, mitte oma kontoseisu.

Me ei saa kontrollida oma tootlust börsil, sest see sõltub turu pakutavatest võimalustest. Küll aga saame kontrollida oma riski läbi kaitsva stopi ja positsiooni suuruse. Kogenud kauplejad teavad, et võimaluste saamiseks tuleb mängus püsida, mis nõuab riski haldamist. Väärtpaberist väljumise plaan peab enne sisenemist paigas olema. See ei pea olema konkreetne hinnatase, vaid pikaajalise hoidmise puhul ka teesist lähtuvalt muu tehniline või fundamentaalne tingimus. Selline ettevalmistus vähendab märgatavalt positsioonis olles emotsioone, mis tihti tekivad ebakindlusest. Edu börsil põhineb heal ettevalmistusel.

Minu kauplemisstrateegias on kõige olulisem põhimõte võtta väikseid kaotusi ja hoida võitjaid. Muud moodi ei ole matemaatiliselt võimalik kasumit teenida. Minu kasum ei tule sellest, et mul oleks aktsiaid valides õigus, vaid sellest, et võidud suudavad kaotused kinni maksta ja kauplemistulu jääb üle. Kauplemine on raske, sest inimesed ei ole loomu poolest head kaotajad. Mina tahan olla parim kaotaja, sest see loob pikaajalise edu börsil.