Meediavaht Allan Alaküla kirjutab, kuidas ta oma tallu päikesepargi luua lasi ning sentigi rohetoetust saamata riigikassat tuhandete eurodega turgutas.

- Päikesepaneelide paigaldus Mälutalus.
- Foto: Allan Alaküla
Alustan ausalt, et päikesepargini ei viinud mind mullu globaalne kliimamure ega ka tõusule pööranud elektri hind, vaid üldine inflatsioon. Maja suuremaks remondiks (soojem katus, vooder, aknad) hoitud summa oli pärast eelmisel kevadel toimunud esimest ehitushindade hüpet jäänud vajadusest maha juba kahekordselt. Nii tekkis plaan päästa säästud, investeerides õhksoojuspumpadesse koos oma elektri tootmisega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Peep Abel, kelle kodu sai veidi rohkem kui aasta tagasi päikesepaneelid, analüüsib hulga näidete, arvude ja jooniste najal, kui palju neist mullu tulu oli ning millisena paistab tulevik. Lisaks muule saab teada, miks ei maksa vigastustega riskides katusele ronida, et paneele lumest puhastada.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?