• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6

Roberto de Silvestri: pankade kõrged laenumarginaalid on kirves majanduse pea kohal

Pangandussektor peaks laenumarginaalide küsimuses leidma initsiatiivi eneseregulatsiooniks, sest liiga kõrgete marginaalide mõju hakkab peagi ulatuma laiemalt kogu majandusse, kirjutab kinnisvarainvesteeringute juhtimise firma Colonna juht Roberto de Silvestri.
Colonna juht Roberto de Silvestri
  • Colonna juht Roberto de Silvestri
  • Foto: Erakogu
Intressimäärade tõus, sisemajanduse koguprodukti langus, tehingute vähenemine – tegu pole enam pelgalt tsükliliste tormituultega, vaid säärane nähtus avaldab kinnisvaraturule pikemalt mõju. Ajalooliselt madalate hüpoteeklaenude intressimäärade ajastu on lõpule jõudmas.

Seotud lood

Saated
  • 09.02.23, 09:25
Margus Rink: euribor kasvatas Coop Panga kasumit vähem, kui te arvate
Arvatakse, et pankade suured kasumid tulevad euribori tõusust, kuid Coop Panga kasumist moodustas kerkinud euribor alla kümnendiku, rõhutas Coop Panga tegevjuht Margus Rink Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Juhtkiri
  • 30.01.23, 15:26
Kodulaenu intressimarginaal alla. Jõuliselt!
Kodulaenude puhul euriborile lisanduv pankade marginaal on olnud pikki aastaid Eestis mitu korda kõrgem kui näiteks Rootsis. On aeg teha selles otsustav korrektuur, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele