Advokaat: euroraha kasutamisel algajatele erandeid ei tehta
On küsitav, kas rangus, millega kogenematuid eurotoetuse saajaid koheldakse, on alati põhjendatud. Igatahes ei maksa jääda lootma sellele, et pääsetakse üksnes hoiatusega, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Liisa Levandi.
Meedias on viimasel ajal olnud lugusid sellest, kuidas mitme avaliku sektori projekti teostamises on tuvastatud järjekordselt puudujääke, mis võivad viia Euroopa Liidu fondidest eraldatud toetuse tagasinõudmiseni. Seejuures on seatud terava kahtluse alla niisuguse tegevuse eesmärgi- ja isegi õiguspärasus.
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Üle Eesti rulluv kohtuasjade laine seoses eurorahade tagasinõuetega on õpikunäide valesti püstitatud mõõdikutest ning formalismi takerdumise tagajärgedest, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama (TUUM Consulting).
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?