Evelyn Aaviksoo: riigil ja ettevõtetel on töötajate tervise osas erinevad plaanid
Selle aasta kevadest on ametnikud teinud tervishoiusüsteemi puudutavaid otsuseid, saamata aru, et need seda ka päriselt puudutavad, kirjutab Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse liige, HeBA kliiniku juht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
"Töötervishoid on omamoodi juhtimisteenus. Ainuke ja unikaalne meditsiiniline eriala, millel on võimekus ja pädevus mõjutada rahvastikuhulkade tervist, mille võimsaim efekt seisneb inimeste tervena hoidmises ja haiguste ennetuses," kirjutab HeBA kliiniku juht Evelyn Aaviksoo.
Foto: Erakogu
Tööandjad ja ametnikud vaidlevad selle üle, kas tööandjad võiks maksuvabalt oma töötajate tervisesse panustada suuremal määral kui 400 eurot aastas. Seejuures on tööandjate soov hoida oma töötajad tervena ja rõõmsana – üks tegur suurema produktiivsuse ja tervena elatud eluaastate suurendamisel. Ametnikud samal ajal kardavad, et sellisel juhul jääb vahetu efektina mingi osa maksuraha saamata.
Kui soovime suurendada paindlikkust töösuhetes töölepingu seaduses tööandjatele suuremate õiguste andmise kaudu, siis peame teiselt poolt edendama elukestvat õpet ja arendama töötajate oskusi, et töö kaotanud leiaksid kiiresti uue ja kvaliteetse töö, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.