Ettevõtted, kes koostavad meeskondi tasakaalukalt ja maksavad võrdsete kompetentside eest võrdset palka, aitavad riiki ja ühiskonda, kirjutab Swedbanki personalijuht Ülle Pind.
On tervitatav, et teatud küsimustes on meie ühiskond liikumas võrdsuse suunas, kuid kahetsusväärselt on tunda elanikkonna arvamustes teatud määral küllastumist. Kui vaadata sotsiaalministeeriumi tellitud viimase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusi, siis endiselt leiab 27% elanikkonnast, et mehed on paremad juhid kui naised ning ligi pooltelt naistelt küsitakse töövestlustel sageli laste ja vanuse kohta. Samuti arvab 24% meestest, et soolisest võrdõiguslikkusest pole neil midagi võita.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?