Artikkel
  • Kuula

    Jüri Järvis: kehtestame teede ja liinide äärsetele puistutele küpsuskõrguse

    “Metsaseadusega või sellest tuleneva õigusaktiga tuleks kehtestada metsamaal elektriliinide, teede ja raudteede äärsetes puistutes küpsuskõrgus. See mõiste tähendab, et kui puud on kasvanud nii kõrgeks, et need kukkudes ulatuksid elektriliinini, teeni või raudteeni, siis on need saavutanud küpsuskõrguse ja need võib raiuda lageraiega,” pakub välja Jüri Järvis.Foto: Erakogu

    Teedele, raudteedele ja elektriliinidele langevate puude hulka saaks vähendada sisuliselt ilma rahakuluta, samas hoitaks nii tänu rikete ja teesulgude vältimisele raha tunduvalt kokku, kirjutab keskkonnateadlane Jüri Järvis arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Möödunud aasta tõi kaasa hulgaliselt elektrikatkestusi ning häireid rongi- ja maanteeliikluses liinidele ja teedele langenud puude tõttu. Järgnev on ettepanek probleemi vähendamiseks.
    Nimelt: metsaseadusega või sellest tuleneva õigusaktiga tuleks kehtestada metsamaal elektriliinide, teede ja raudteede äärsetes puistutes küpsuskõrgus. See mõiste tähendab, et kui puud on kasvanud nii kõrgeks, et need kukkudes ulatuksid elektriliinini, teeni või raudteeni, siis on need saavutanud küpsuskõrguse ja need võib raiuda lageraiega.
    Paljud metsaomanikud kasutavad selle seadusandliku võimaluse ära ning raiuvad teede ja elektriliinide äärest metsaribad, kust puud ulatuksid teede- ja liinideni kukkuma. Metsaomanike motiiv on raietulu. Kuigi tõenäoliselt kõik metsaomanikud ei kasuta seda võimalust – näiteks neljandik metsaomanikke ei raiu –, väheneb puude kukkumine teedele-liinidele sellisel juhul neljandikuni senisest. Samavõrra väheneb ka puude kukkumisest tekkinud rikete ja seisakute arv.
    Kuidas saavutada?
    Esmalt tuleb esitada projektitaotlus keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). Projekti käigus analüüsitaks metsanduslike andmebaaside põhjal, kui palju metsa pindalaliselt ja mahuliselt selline seadusemuudatus hõlmaks. Need alad ei jääks niisiis tulevikus ilma metsata, vaid neid raiutaks nooremana kui metsi tavaliselt ja sinna istutataks jälle uued puud.
    Järgmiseks on vaja teha selle KIKi projekti andmetel põhinev keskkonnamõju hindamise projekt (KMH), kus seotud osapooled saavad arvamusi esitada. Näiteks AS Eesti Raudtee, transpordiamet, Elektrilevi jne saavad esitada omapoolse arvamuse.
    Kui kõik sujub, siis saab alustada metsaseaduse või selle alusel välja antud õigusakti täiendamist puude elutähtsale taristule kukkumise vähendamiseks. Projektidega läheb aasta või paar, õigusaktiks vormistamisega samuti mingi aeg. Seejärel hakkavad paljud metsaomanikud ja tõenäoliselt ka RMK tegema neid raieid liinide ja teede servades, neis kohtades, kus puud on ohtlikult kõrged.
    Mõne aastaga alates seaduse paranduse jõustumisest peaks olema tulemus märgatav – puude kukkumisest tekkinud rikkeid ja teesulge on vähem ning nende kõrvaldamiseks kulub vähem raha. Maastikul see täiendav raie eriti välja ei paistaks, sest raiutaks ainult kitsaste ribadena ja kohati. Riigile tervikuna ja osalejatele rahaline kulu sisuliselt puudub.
    Teised huvitatud osapooled on tõenäoliselt kohalikud omavalitsused, kelle hallata on teed, ning huvi võivad tunda elektritootjad. Kindlasti võivad olla huvitatud metsaomanikud, sest suurte puude raie on üldjuhul väga kasumlik tegevus. Looduskaitsjad ei pruugi sellele vastu olla, sest tegu oleks suures osas elektriliinide kaitsega ning elektriliinides liigub tänaseks päevaks oluline osa taastuvenergiat.
    Lahenduse teostamiseks vajaminev töö on väike võrreldes sellest saadava kasuga.
    Idee on varem edastatud Eesti Raudteele, transpordiametile ja Elektrilevile. Tagasiside on kahest esimesest organisatsioonist olnud positiivne, Elektrilevist pole veel jõutud vastata.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Kristi Hõrrak: puust ette ja roheliseks – kuidas iga väikeettevõtja saab juba praegu rohepöördest võita
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
USA aktsiaralli jätkumine sõltub sel nädalal avaldatavatest andmetest
Möödunu rekordilise nädala järel alustasid USA aktsiad nädalat rahulikult. Investorid ootavad ärevalt lähipäevil avaldatavaid inflatsioonandmeid, vahendas Yahoo Finance.
Möödunu rekordilise nädala järel alustasid USA aktsiad nädalat rahulikult. Investorid ootavad ärevalt lähipäevil avaldatavaid inflatsioonandmeid, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Kristi Hõrrak: puust ette ja roheliseks – kuidas iga väikeettevõtja saab juba praegu rohepöördest võita
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Energiafirma Gren teeb tehingu Riias
Energiaettevõte Gren allkirjastas lepingu SIA Rīgas Enerģija omandamiseks, millele kuulub biomassil töötav koostootmisjaam Riias, teatas ettevõte.
Energiaettevõte Gren allkirjastas lepingu SIA Rīgas Enerģija omandamiseks, millele kuulub biomassil töötav koostootmisjaam Riias, teatas ettevõte.
Raadiohommik küsib ettevõtjatelt olukorra kaardistust
Esmaspäeva hommikul kõlavad raadios intervjuud Infortari suuromaniku Ain Hanschmidti, Saaremaa põlluettevõtja Tõnu Posti ja höövlitööstuse Puidukoja tegevjuht Eveli Opmanniga. Uurime, kuidas läheb ja millisena prognoositakse lähitulevikku.
Esmaspäeva hommikul kõlavad raadios intervjuud Infortari suuromaniku Ain Hanschmidti, Saaremaa põlluettevõtja Tõnu Posti ja höövlitööstuse Puidukoja tegevjuht Eveli Opmanniga. Uurime, kuidas läheb ja millisena prognoositakse lähitulevikku.