Jüri Järvis: kehtestame teede ja liinide äärsetele puistutele küpsuskõrguse

Möödunud aasta tõi kaasa hulgaliselt elektrikatkestusi ning häireid rongi- ja maanteeliikluses liinidele ja teedele langenud puude tõttu. Järgnev on ettepanek probleemi vähendamiseks.

Nimelt: metsaseadusega või sellest tuleneva õigusaktiga tuleks kehtestada metsamaal elektriliinide, teede ja raudteede äärsetes puistutes küpsuskõrgus. See mõiste tähendab, et kui puud on kasvanud nii kõrgeks, et need kukkudes ulatuksid elektriliinini, teeni või raudteeni, siis on need saavutanud küpsuskõrguse ja need võib raiuda lageraiega.

Paljud metsaomanikud kasutavad selle seadusandliku võimaluse ära ning raiuvad teede ja elektriliinide äärest metsaribad, kust puud ulatuksid teede- ja liinideni kukkuma. Metsaomanike motiiv on raietulu. Kuigi tõenäoliselt kõik metsaomanikud ei kasuta seda võimalust – näiteks neljandik metsaomanikke ei raiu –, väheneb puude kukkumine teedele-liinidele sellisel juhul neljandikuni senisest. Samavõrra väheneb ka puude kukkumisest tekkinud rikete ja seisakute arv.

Esmalt tuleb esitada projektitaotlus keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). Projekti käigus analüüsitaks metsanduslike andmebaaside põhjal, kui palju metsa pindalaliselt ja mahuliselt selline seadusemuudatus hõlmaks. Need alad ei jääks niisiis tulevikus ilma metsata, vaid neid raiutaks nooremana kui metsi tavaliselt ja sinna istutataks jälle uued puud.

Järgmiseks on vaja teha selle KIKi projekti andmetel põhinev keskkonnamõju hindamise projekt (KMH), kus seotud osapooled saavad arvamusi esitada. Näiteks AS Eesti Raudtee, transpordiamet, Elektrilevi jne saavad esitada omapoolse arvamuse.

Kui kõik sujub, siis saab alustada metsaseaduse või selle alusel välja antud õigusakti täiendamist puude elutähtsale taristule kukkumise vähendamiseks. Projektidega läheb aasta või paar, õigusaktiks vormistamisega samuti mingi aeg. Seejärel hakkavad paljud metsaomanikud ja tõenäoliselt ka RMK tegema neid raieid liinide ja teede servades, neis kohtades, kus puud on ohtlikult kõrged.

Mõne aastaga alates seaduse paranduse jõustumisest peaks olema tulemus märgatav – puude kukkumisest tekkinud rikkeid ja teesulge on vähem ning nende kõrvaldamiseks kulub vähem raha. Maastikul see täiendav raie eriti välja ei paistaks, sest raiutaks ainult kitsaste ribadena ja kohati. Riigile tervikuna ja osalejatele rahaline kulu sisuliselt puudub.

Teised huvitatud osapooled on tõenäoliselt kohalikud omavalitsused, kelle hallata on teed, ning huvi võivad tunda elektritootjad. Kindlasti võivad olla huvitatud metsaomanikud, sest suurte puude raie on üldjuhul väga kasumlik tegevus. Looduskaitsjad ei pruugi sellele vastu olla, sest tegu oleks suures osas elektriliinide kaitsega ning elektriliinides liigub tänaseks päevaks oluline osa taastuvenergiat.

Lahenduse teostamiseks vajaminev töö on väike võrreldes sellest saadava kasuga.

Idee on varem edastatud Eesti Raudteele, transpordiametile ja Elektrilevile. Tagasiside on kahest esimesest organisatsioonist olnud positiivne, Elektrilevist pole veel jõutud vastata.