Artikkel
  • Kuula

    Leo Siemann: piiri taga peituv potentsiaal – üks heategu aastas

    “Olen ka ise juba aastaid eksiilis elanud, kuid vaatamata sellele on minus alati säilinud soov Eestit toetada,” kirjutab Leo Siemann.Foto: Erakogu

    Paljudel väliseestlastel on säilinud soov Eestit toetada. Miks siis mitte kutsuda neid sellele üles, kirjutab Inglismaal elav Leo Siemann arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Tuntud ameerika kirjanik Ernest Hemingway olevat kunagi öelnud, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt kahte eestlast. Tõsi ta on ja mulle tundub, et see number on vaikselt kasvamas ...
    Põhjused, miks eestlased on kodumaalt lahkunud, on erinevad: teine maailmasõda, kommunistlik režiim, kehv kliima, abielu, paremad õppimisvõimalused ja tööotsingud, et karjääri teha ning lõpuks ka elus õnne leida. Sõltumata asjaoludest on arvata, et enamik meist ei tule enam kunagi tagasi Eestisse elama. Või kui tulebki, siis peavad selleks olema oluliselt paremad põhjused kui need, mille pärast omal ajal lahkuti.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda käivitas 2010. aastal projekti „Talendid koju“, mille patroon oli president Toomas Hendrik Ilves. Eestisse pöördus tagasi 27 eestlast 743st, kes olid oma CV portaali esitanud. Projekti rahastas 120 000 euroga Euroopa sotsiaalfond. Projekti lõpetamisel paar aastat hiljem tõdes president Ilves, et kodumaal valitsevad negatiivsed hoiakud ja sallimatus pärsivad inimeste tagasitulemist enam kui sissetuleku langus või takistused asjaajamises.
    Seega võime projekti läbikukkunuks lugeda ja mõelda pigem sellele, kuidas võiks olukorda parandada.
    Ei ole palju küsitud
    Viimase rahvaloenduse andmetel elab välismaal 191 838 eestlast, mis on 17%. Need on meile teada Eesti kodanikud. Samas aga puuduvad meil andmed paljude nende eestlaste kohta, kellel on mõne teise riigi kodakondsus. Ka väliseestlaste järeltulijad on enamjaolt teise riigi kodanikud, sest nõnda on lihtsam asju ajada ja ühiskonda sulanduda. Seega päris täpset väliseestlaste arvu on raske määratleda, kuid oletada võib, et eestlasi ja nende järeltulijaid elab välismaal kokku juba umbes 200 000.
    Olen ka ise juba aastaid eksiilis elanud, kuid vaatamata sellele on minus alati säilinud soov Eestit toetada. Usun, et see soov on alles ka paljudel teistel eestlastel, kes on kodumaalt lahkunud ning seda sõltumata põhjustest, miks omal ajal ära mindi või kus parasjagu elatakse.
    Kuna eestlase tagasipöördumine kodumaale on pärsitud ning majanduslik ja poliitiline olukord jätkuvalt halvenemas, siis teen ettepaneku, mis võiks Eesti käekäiku paremuse poole oluliselt muuta: kutsun üles kõiki väliseestlasi tegema ühe heateo aastas Eesti heaks!
    Selleks heateoks võib olla annetus mõnele heategevusorganisatsioonile, talgutel osalemine, intellektuaalomandi vabakasutamise litsents või lihtsalt hea tegu mõnele Eestis elavale inimesele, perekonnale, koolile või hooldekodule. Ma leian, et seda ei ole just palju küsitud.
    Ühenduses peitub jõud
    Lootes, et ehk pooledki väliseestlased sellest üleskutsest vedu võtavad, võiksime kokku saada 100 000 heategu aastas! Samas võivad ka kodueestlased initsiatiiviga liituda, mis annaks meile veelgi võimsama tulemuse. Ütles ju kord vanarahvaski, et ühenduses peitub jõud.
    Kommunikatsioonist. Sõnumit „Üks heategu aastas“ saab edastada välismaal asuvatele Eesti kodudele, ühendustele ja saatkondadele, mille kaudu see jõuaks ka välis-eesti kogukonnani. Samas liigub info kõige kiiremini edasi ikka sotsiaalmeedias, sõnumite ja telefoni teel. Siinkohal saaksid ka sõbrad ja pered teavitada kaugeid sugulasi välismaal, et selline üleskutse Eestit toetada on nüüd tehtud.
    Omalt poolt olen just loomas Eesti toetusliikumise organisatsiooni siin Inglismaal, kus ma elan juba möödunud sajandi lõpust alates. Toetada saab Eestit alati! Oluline on pigem esitada endale ja teistele küsimus: kas sina juba aitad Eestit?
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
East Capital müüs kaks hoonet
Fondivalitseja East Capital Real Estate müüs kaks oma fondile kuuluvat hoonet: Maardus asuva tootmishoone ja Jõhvis asuva JEWE Mööblimaja.
Fondivalitseja East Capital Real Estate müüs kaks oma fondile kuuluvat hoonet: Maardus asuva tootmishoone ja Jõhvis asuva JEWE Mööblimaja.
Sõda oluline, odav nafta veel olulisem: USA kutsub pommitavaid ukrainlasi korrale Intervjuu USA kõrge diplomaadiga
USA välisministeeriumi energiajulgeoleku esidiplomaat Geoffrey Pyatt rõhutab, et kõige olulisem on vältida energiaturul raputusi. Vajadusel kutsutakse korrale ka ukrainlasi.
USA välisministeeriumi energiajulgeoleku esidiplomaat Geoffrey Pyatt rõhutab, et kõige olulisem on vältida energiaturul raputusi. Vajadusel kutsutakse korrale ka ukrainlasi.