Artikkel
  • Kuula

    Kristo Raun: õpetame Eesti ettevõtted (andme)kala püüdma

    “Igal ettevõttel on vähemal või rohkemal määral andmeid. Sageli saab vaid väikese pingutusega luua nendest andmetest juba märkimisväärset väärtust ettevõtte juhtimisele,” kirjutab Kristo Raun.Foto: Reti Kokk

    Ettevõtjad peaksid olema andmeanalüütika kasutusele võtmisel hakkajamad. Riik saab neid selles toetada ja koolitada, kirjutab Kristo Raun arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Anna inimesele kala ja sa toidad teda üheks päevaks. Õpeta inimene kala püüdma ja sa toidad teda terveks eluks.
    Veidi üle 17 aasta tagasi märkis Briti matemaatik Clive Humby, et andmed on uus nafta. Samamoodi nagu nafta oli industriaalajastul tööstuse ja ekspordi võimendaja, on infoajastul andmed need, mis võimaldavad majanduse mootorile uue käigu sisse panna.
    Sageli saab andmeaida või andmejärve lihtsasti ja kiiresti üles seada, võimaldades ettevõtetel saada parema pildi oma praegusest käekäigust ning langetada andmepõhiseid otsuseid. Taolised andmelahendused on ka eelduseks, et luua andmetest suuremat väärtust. Näiteks läbi tehisaru või protsessikaeve rakendamise.
    Ikka veel hobustega
    Kuigi andmeanalüüsi suuremale kasutuselevõtule on juba aastaid suunatud ning võimalik kasu on üldjuhul selge, on Eesti ettevõtete puhul andmetega tegelemises siiski murekohad. Statistikaameti viimase uuringu põhjal ei tegele Eesti suurtest ettevõtetest iga kolmas andmeanalüütikaga. Väikeettevõtete puhul lausa üheksa ettevõtet kümnest. Naftaparalleeli juurde tagasi tulles oleme olukorras, kus on olemas autod, rongid ja laevad, aga suur osa ettevõtteid liigutab kaupa endiselt hobustega.
    Mis selle põhjus on? Tõenäoliselt on suurimad murekohad spetsialistide puudus ning ebapiisav teadlikkus andmeanalüütika lahendustest. Kui enamikule juhtidele on andmebaas enam-vähem tuttav sõna, siis paljudel võib jääda segaseks, mida tähendavad näiteks andmeait või andmejärv ning kuidas need andmebaasist erinevad (üldistatult: andmebaas – ühe konkreetse rakenduse andmed; andmeait – struktureeritud kogum (kõigist) ettevõtte andmetest; andmejärv – struktureerimata kogum (kõigist) ettevõtte andmetest ning dokumentitest). Samamoodi nagu on logistilised erinevused ja otstarbed auto, rongi ja laevaga kauba transpordis, on erinevused ka andmebaasi, andmeaida või andmejärve kasutamisel.
    Viimastel aastatel, eriti pärast ChatGPT ning teiste suurte keelemudelite laia levikut, on rõhk olnud sellel, et praegu peaks ettevõtted keskenduma tehisaru kasutuselevõtule. See tuleb välja nii eelnevast statistikaameti uuringust kui ka meedia ja riigi üldisest hoiakust. Suur osa haridusest ülikoolides ning koolitustest ettevõtjatele suunatakse tehisarule. Hea näitena võib tuua AIRE, mis on riigipoolne tugikeskus, et ettevõtted võtaks kasutusele tehisaru- ja robootikalahendusi.
    Samas, tehisaru kasutuselevõtu eelduseks on andmed. Juhil peab olema vähemalt mingisugune arusaam, millised andmed on olemas ning kas ja kuidas neid saaks tehisaru abil rakendada.
    Tehisaru kasutuselevõtule suunamine on riigi poolt justkui erinevate kalaküpsetusretseptide õpetamine. See on äärmiselt oluline ja väärtuslik tegevus, mis annab osalevatele ettevõtetele konkurentsieelise. Samas on Eestis palju ettevõtteid, kes pole veel kunagi isegi kala püüdnud.
    Ülikool appi
    Mõtteid lahenduseks. Esiteks: nullist alustamine on alati raske ning nagu eelnevalt mainitud, on ka andmeanalüütikas puudu spetsialistidest. Suuremate andmelahenduste loomisega tegeleb Eestis mitmeid ettevõtteid, kuid üks lahendus, mida saaks esmaste või väiksemate projektide puhul kasutada, oleks koostöö ülikoolidega. Näiteks Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis on sel kevadel mitu tudengit tegemas lõputöö raames esmast andmeaidalahendust ettevõttele.
    Teiseks tuleb suurendada ettevõtjate ja juhtide teadlikkust andmemaailmast ning seda lihtsamal tasemel kui tehisaru rakendamine. Näiteks: riik saab luua juba olemasolevate tehisaru ja robootikaga tegelevate keskuste juurde teenuse, mis toetaks ettevõtteid oma andmeanalüütika lahenduste – andmeaitade ja andmejärvede – ülesseadmisel. Olles loonud andmeanalüütika lahenduse, saaksid ettevõtted liikuda edasi juba praeguste AIRE teenuste kasutamisele.
    Vähesest võib piisata
    Igal ettevõttel on vähemal või rohkemal määral andmeid. Sageli saab vaid väikese pingutusega luua nendest andmetest juba märkimisväärset väärtust ettevõtte juhtimisele.
    Ettevõtjad peaksid olema omalt poolt hakkajamad, et leida viise esimeste sammude tegemiseks andmeanalüütika kasutuselevõtul. Riik saaks ülikoolides ja erasektoris olevate ekspertide kaudu toetada ja koolitada ettevõtteid andmeaitade ning andmejärvede ülesseadmisel. Sel juhul poleks muret, et ühelgi ettevõtjal jääks kala oma andmejärvest püüdmata.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvadÄripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Madis Sõnajalg: Estonia vajab Estoryat
Me peame lõputu lõksus istumise hädakisa asemel õppima oma edulugusid mõjusalt jutustama, kirjutab Madis Sõnajalg arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Me peame lõputu lõksus istumise hädakisa asemel õppima oma edulugusid mõjusalt jutustama, kirjutab Madis Sõnajalg arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA turud sulgusid teisipäeval madalamal: kõigi pilgud Nvidial
Dow Jones, Nasdaq ja S&P 500 olid kõik languses, ka nafta hinnad langesid, seevastu kuld ja kolmekuulised USA võlakirjad tõusid.
Dow Jones, Nasdaq ja S&P 500 olid kõik languses, ka nafta hinnad langesid, seevastu kuld ja kolmekuulised USA võlakirjad tõusid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Microsoft andis oma Ukraina esinduse juhile vedada ka Balti piirkonna
Seni Microsofti Ukraina esindust juhtinud Leonid Polupan sai ametisse ka Balti piirkonna juhina.
Seni Microsofti Ukraina esindust juhtinud Leonid Polupan sai ametisse ka Balti piirkonna juhina.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Müügimees: me liigume elektriautode suunas märkamatult
Elektriautode müüjad tajuvad, et üha enam inimesi mõtleb elektriauto ostmisele, rääkis City Motorsi kasutatud autode müügijuht ja Elektriautopood.ee müügimees Sander Kirss.
Elektriautode müüjad tajuvad, et üha enam inimesi mõtleb elektriauto ostmisele, rääkis City Motorsi kasutatud autode müügijuht ja Elektriautopood.ee müügimees Sander Kirss.
Nutipotifirma vajus sügavamale kahjumisse
Nutipotifirma Click & Grow käive jäi viimasel majandusaastal väiksemaks, ärikahjum aga enam kui kahekordistus.
Nutipotifirma Click & Grow käive jäi viimasel majandusaastal väiksemaks, ärikahjum aga enam kui kahekordistus.
Rimi keskendub uute kaupluste avamisele
Möödunud nädalal Järveküla Rimile pandud nurgakivi ei ole kaupluseketi jaoks käesoleval aastal viimane - ees ootab veel mitu investeeringut.
Möödunud nädalal Järveküla Rimile pandud nurgakivi ei ole kaupluseketi jaoks käesoleval aastal viimane - ees ootab veel mitu investeeringut.