Kristjan Lepik: Eesti võimalus on dekarboniseerimine

Eesti kliimasektori idufirmade Arbonics ja Esgrid esindajad näevad, et liigume suunas, kus ettevõtja peab iga toote jalajälge teadma. See, kes saastab, peaks maksma rohkem.

Eesti konkurentsivõime peitub puhtas tööstuses, kuid see eeldab innovatsiooni, mida pole viimase 15 aasta jooksul olnud tööstuses piisavalt. Peame oma inimressurssi targalt kasutama, et konkurentsivõimet säilitada.

Dekarboniseerimine on merenduses vältimatu. Selleks on vaja nii tehnoloogilisi lahendusi kui ka toetavat õigusruumi, kirjutab TalTech Eesti Mereakadeemia meretranspordi uurimisrühma järeldoktor Deniece M. Aiken (PhD).

Valitsus kinnitas, et Eesti nõustub Euroopa Komisjoni pakutud eesmärgiga vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet Euroopa Liidu üleselt 90% võrreldes 1990. aastaga. Selleks on vaja uusi tehnoloogiaid, et süsinikku kinni püüda.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.