• OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,01
  • OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,49%7 764,7
  • DOW 300,71%52 048,83
  • Nasdaq 2,26%27 122,09
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,01
Dekarboniseerimine on merenduses vältimatu. Selleks on vaja nii tehnoloogilisi lahendusi kui ka toetavat õigusruumi, kirjutab TalTech Eesti Mereakadeemia meretranspordi uurimisrühma järeldoktor Deniece M. Aiken (PhD).
Tehnoloogiliste uuenduste kõrvale on vaja õigusruumi kohanemist, kirjutab TalTech Eesti Mereakadeemia meretranspordi uurimisrühma järeldoktor Deniece M. Aiken.

Seotud lood

Uudised
  • 27.09.24, 10:47
USA ettevõte soovib hakata Muugal e-kütuseid tootma
USA rohemetalli ja kemikaale tootev ettevõte Protio ja Tallinna Sadam allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi, et uurida e-kütuste tootmise võimalusi. Protio tahab Muuga sadamas toota e-metanooli, jätkusuutlikku lennukikütust ja potentsiaalselt e-NG-d.
Uudised
  • 10.10.24, 13:16
Suurtootja Akzo Nobel: tähtis pole üksnes värvipurgi sisu, vaid kogu elutsükkel
ESG kogemuslugu
Akzo Nobel Baltics esindajad tõdevad, et ESG tegevusteta pole keemiatööstuses võimalik konkurentsis püsidagi. Andmete avaldamisse suhtutakse resoluutselt: kõik peab olema teaduspõhine ja kontrollitav.
Uudised
  • 26.08.24, 13:08
Tallinki kestlikkusaruanne: laevade energiatõhusus peab iga aastaga suurenema
Kestlikkusaruandluseks pole piisavalt juhiseid
Tallink Grupp tõdeb, et kestlikkusaruandeks on olnud keeruline valmistuda, sest ELi juhiseid töötatakse alles välja. Praegu on fookuses laevade energiatõhususe tõstmine ja töötajate heaolu kasvatamine pärast seljatatud kriisiaastaid.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.09.26, 06:00
Kliimamuutused muudavad vihmavee linnade kõige väärtuslikumaks ressursiks
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele