Indrek Ibrus: AI ja ajakirjandus – võimalused, riskid, mured ning lahendusteed

Paar nädalat tagasi haaras suurt osa ühiskonda üks ootamatu vaidlusteema: kas meediaorganisatsioonid ja -ettevõtted peaksid jagama ookeanitaguste tehnoloogiagigantidega tasuta oma vara – aastatepikkust sisuarhiivi – selleks, et õpetada tehisarumudeleid hästi eesti keelt mõistma. Kohalike keelte hea tundmine kulub noile gigantidele ära, et end siinsetel turgudel oma teenusteportfelliga veelgi kindlamalt sisse seada. Samamoodi kulub suurte keelemudelite eesti keele oskus ära Eesti inimestele, et ka meie saaksime kõiki kaasaegseid digitööriistu omas keeles tarvitada.

Tundub justkui win-win olukord. Ometi jäävad kahe heinakuhja vahele kohalikud meedia- ja kultuuriorganisatsioonid – neilgi on ärisuhetest suurte keelemudelite arendajatega palju võita, kuid samas tuleb silmitsi seista ka mitmesuguste riskidega.

Et viimastel kuudel on ilmunud rohkelt raporteid ja uurimusi, kuidas meediaettevõtted tehisaru kasutavad, vaengi neid viise alljärgnevalt. Juba etteruttavalt võib öelda, et keerulised kompromissid, millega meediafirmad kui ajakriitilisi usaldusteenuseid pakkuvad ettevõtted silmitsi seisavad, annavad märku samalaadsetest otsustuskohtadest laiemale infotöötlussektorile.

Niisiis, milleks meediaettevõtted tehisaru kasutavad? Päris mitmeks asjaks, kuid päris kindlasti eksperimenteeritakse ka oma põhitegevusega ehk sisuloomega – artiklite kirjutamise, saadete tegemisega jms.

Erinevaid tehisaru lahendusi on juba mõnda aega kasutatud lihtsamate uudislugude automaatseks kirjutamiseks, eriti andmepõhiste teemade puhul nagu ilm, sport või finantsaruanded. Siiski on tähtis märkida, et enamik meediaettevõtteid kasutab tehisaru pigem ajakirjanike tööprotsessi tõhustamiseks ning kui teksti loomel on kasutatud tehisaru abi, siis kontrollivad ajakirjanud kõik esitatud väited üle.

Viise, kuidas sisuloome abi- või kõrvaltegevusi lihtsustatakse, on üsna mitmesuguseid. Tehisaru mudeleid kasutatakse nii intervjuude transkribeerimiseks, dokumentide tõlkimiseks kui ka mahukate dokumentide kiireks läbitöötamiseks. Samuti kasutatakse keelemudeleid artiklitest lühikokkuvõtete tegemiseks nii erinevate veebiformaatide kui ka sotsiaalmeedia tarvis. Pildimudeleid kasutatakse mitmesuguste illustratsioonide, graafikute ning viimasel ajal ka videomaterjalide genereerimiseks. Telekanalid kasutavad tehisarupõhiseid lahendusi automaatseks subtitreerimiseks.