• OMX Baltic−0,27%303,1
  • OMX Riga−0,17%869,43
  • OMX Tallinn0,35%1 994,9
  • OMX Vilnius0,3%1 195,7
  • S&P 5000,58%5 663,94
  • DOW 300,62%41 368,45
  • Nasdaq 1,07%17 928,14
  • FTSE 100−0,32%8 531,61
  • Nikkei 2251,32%37 416,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,43
  • OMX Baltic−0,27%303,1
  • OMX Riga−0,17%869,43
  • OMX Tallinn0,35%1 994,9
  • OMX Vilnius0,3%1 195,7
  • S&P 5000,58%5 663,94
  • DOW 300,62%41 368,45
  • Nasdaq 1,07%17 928,14
  • FTSE 100−0,32%8 531,61
  • Nikkei 2251,32%37 416,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,43
  • 03.03.25, 06:15

Indrek Ibrus: AI ja ajakirjandus – võimalused, riskid, mured ning lahendusteed

Kui usaldusväärseks tööriistaks tehisaru nii ajakirjanduses kui ka näiteks õppimises kujuneb? See sõltub sellest, kui süsteemset koostööd meediaorganisatsioonid ja tehnoloogiaettevõtted teevad, kirjutab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus Äripäeva essees.
Tehisaru loodud pilt ajalehte lugevast robotist
  • Tehisaru loodud pilt ajalehte lugevast robotist
  • Foto: imago images/Scanpix
Paar nädalat tagasi haaras suurt osa ühiskonda üks ootamatu vaidlusteema: kas meediaorganisatsioonid ja -ettevõtted peaksid jagama ookeanitaguste tehnoloogiagigantidega tasuta oma vara – aastatepikkust sisuarhiivi – selleks, et õpetada tehisarumudeleid hästi eesti keelt mõistma. Kohalike keelte hea tundmine kulub noile gigantidele ära, et end siinsetel turgudel oma teenusteportfelliga veelgi kindlamalt sisse seada. Samamoodi kulub suurte keelemudelite eesti keele oskus ära Eesti inimestele, et ka meie saaksime kõiki kaasaegseid digitööriistu omas keeles tarvitada.
Tundub justkui win-win olukord. Ometi jäävad kahe heinakuhja vahele kohalikud meedia- ja kultuuriorganisatsioonid – neilgi on ärisuhetest suurte keelemudelite arendajatega palju võita, kuid samas tuleb silmitsi seista ka mitmesuguste riskidega.
Et viimastel kuudel on ilmunud rohkelt raporteid ja uurimusi, kuidas meediaettevõtted tehisaru kasutavad, vaengi neid viise alljärgnevalt. Juba etteruttavalt võib öelda, et keerulised kompromissid, millega meediafirmad kui ajakriitilisi usaldusteenuseid pakkuvad ettevõtted silmitsi seisavad, annavad märku samalaadsetest otsustuskohtadest laiemale infotöötlussektorile.
Kasuta, aga kontrolli
Niisiis, milleks meediaettevõtted tehisaru kasutavad? Päris mitmeks asjaks, kuid päris kindlasti eksperimenteeritakse ka oma põhitegevusega ehk sisuloomega – artiklite kirjutamise, saadete tegemisega jms.
Erinevaid tehisaru lahendusi on juba mõnda aega kasutatud lihtsamate uudislugude automaatseks kirjutamiseks, eriti andmepõhiste teemade puhul nagu ilm, sport või finantsaruanded. Siiski on tähtis märkida, et enamik meediaettevõtteid kasutab tehisaru pigem ajakirjanike tööprotsessi tõhustamiseks ning kui teksti loomel on kasutatud tehisaru abi, siis kontrollivad ajakirjanud kõik esitatud väited üle.
Äripäeva essee
Äripäeva arvamusosas ilmuvad regulaarselt pikemas mahus põhjalikumad käsitlused ühiskonnas hetkel olulistel või üldist mõtteainest pakkuvatel teemadel. Loe Äripäeva esseerubriigis ilmunud tekste siit. Ootame kaastöid aadressil [email protected].
Viise, kuidas sisuloome abi- või kõrvaltegevusi lihtsustatakse, on üsna mitmesuguseid. Tehisaru mudeleid kasutatakse nii intervjuude transkribeerimiseks, dokumentide tõlkimiseks kui ka mahukate dokumentide kiireks läbitöötamiseks. Samuti kasutatakse keelemudeleid artiklitest lühikokkuvõtete tegemiseks nii erinevate veebiformaatide kui ka sotsiaalmeedia tarvis. Pildimudeleid kasutatakse mitmesuguste illustratsioonide, graafikute ning viimasel ajal ka videomaterjalide genereerimiseks. Telekanalid kasutavad tehisarupõhiseid lahendusi automaatseks subtitreerimiseks.

Seotud lood

Arvamused
  • 10.02.25, 06:00
Meelis Niinepuu: oi, AI – aga kus on Eesti järgmine tiigrihüpe?
Meediamajad, tehke hiidudega koostööd!
Kui tehisaru areneb praeguse kiirusega, siis kümne aasta pärast ei jää tukkuvatel eestlastel enam aega küsida, kas see oli paratamatu või kas oleksime saanud teha midagi teisiti, kirjutab ettevõtja Meelis Niinepuu (Eesti 200).
Arvamused
  • 24.02.25, 06:00
Arho Tuhkru: vanas palves kõlab “riik“ nagu ”rikkus“. Ja nii ongi
Mõtisklus Eesti Vabariigi 107. sünnipäeval
Mul on aukartus selle rikkuse ees, et on olemas üks väike lõvidega riik ja keel ja kultuur, kirjutab Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru Äripäeva essees.
Juhtkiri
  • 26.02.25, 06:00
See võib olla Tiigrihüpe 2.0
Kool peab ka tehisaru ajastul õpetama inimesi mõtlema, mitte mõtlemist vältima, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arvamused
  • 14.02.25, 06:00
Teadlane: kuidas üle 55aastased elavad uljamalt ja ohtlikumalt kui kunagi varem
Patroneerimise ja kahepalgelisuse oht
Miks on hakanud uudiskünnist ületama teema, et vanemaealised tarvitavad alkoholi ja uimasteid, harrastavad juhuseksi ja pidutsevad, kirjutab Tallinna Ülikooli sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum Äripäeva essees.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.04.25, 10:38
Ladude automaatne täislahendus muudab laotöö kiireks ja veavabaks
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele