Äripäeva essee

Tänapäeva Putini-Venemaa võimu üldistes arusaamades võib näha üllatuslikult palju sarnasusi Nikolai I valitsemisajaga, samuti Ivan Julmaga, kirjutab ajaloolane David Vseviov Äripäeva essees.

Kümne aasta taguse kriisi järel karistati Portugali Saksa mõõdu järgi rangete kasinusmeetmetega, kuid hiljuti võimule saanud sotsid on kursimuutusega riigi majandusliku õitsengu teele viinud, kirjutab Islandi endine majandus- ja välisminister, Islandi sotsiaaldemokraatliku partei juht 1984–1996 Jón Baldvin Hannibalsson Äripäeva essees.

2020 võiks olla tähelepanuväärne seeläbi, et majandusteemad tulevad tagasi poliitikute töölauale, kirjutab aasta esimeses Äripäeva essees riigikogu liige Raimond Kaljulaid (SDE).

Äripäeva arvamustoimetus alustas 2019. aastal kord nädalas ilmuva esseerubriigiga. Ühtekokku ilmus eri autoritelt ligi 40 lugu Eestist ja Eesti inimestest, ühiskonnast ja riigist, maailma jõujoontest, majandusest ja kultuurist.

Käibe- ja kasuminumbreid arvutades võiksime jõulude ajal mõelda ka sõnade erinevatele tähendusväljadele, kirjutab aasta viimases Äripäeva essees Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Eesti kapitalism on endiselt noor, see kujundab ka kriitilisi hoiakuid, mis siiani valitsevad ettevõtjate ja äri suhtes eesti kirjandusloos, leiab kirjandusteadlane Rein Veidemann Äripäeva essees.

Kaitseminister Jüri Luik kirjutab NATO 70. aastapäeva ja Londoni tippkohtumise taustal Äripäeva essees, et allianss on pidevas muutumises, kuid põhiväärtuste püsimises, nagu kollektiivkaitse, ei kahtle keegi.

Ühendavad foobiad, armastus kõva käe poliitika vastu, loosunglikkus – Saksamaal tormilist edu saavutanud erakond Alternative für Deutschland sarnaneb paljuski EKREga, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel Äripäeva essees.

Oma riigi arendamiseks tulevikus tasuks aga eelkõige ja üha rohkem vaadata just Iisraeli mudeli suunas, kirjutab teoloog ja assürioloog Peeter Espak Äripäeva essees.

Globaalne kultuur, sealhulgas kaasaegne kunst, kuuluvad nende väheste impordiartiklite hulka, mida Hiina turg tarbib isegi riikliku protektsionismi tingimustes, kirjutab kunstnik Jaan Elken Äripäeva essees.

Miks kõige alatum leheneeger sobib väga hästi ministriks? Siis, kui ta alustab väga heast lasteaiast, kirjutab Janek Mäggi Äripäeva essees.

Meie kõigi suurim oht on kapseldumine vananenud maailmakäsitlusse ja keskpärasusse, kirjutab majandusanalüütik, konkurentsiameti endine juht Peeter Tammistu Äripäeva essees.

Kas pikem vaade on lühemaks muutunud, sest aeg ise on kiiremaks läinud, mõtiskleb majanduskolumnist Erik Aru Äripäeva essees.

Igav aeg poliitikas on läbi. Kui veel kümnendi alguses sulandusid parem- ja vasakpoolsed parteid üheks suureks tsentristlikuks mulliks, siis täna spekuleeritakse äärmuslastest kui uuest peavoolust. Kas klassikalisel parempoolsel maailmavaatel on kohta uues poliitilises reaalsuses, arutleb Äripäeva essees praegune ettevõtja, varasem Res Publica peasekretär Tõnis Kons.

Puudulik finantsharidus koos poliitilise nihilismiga toodab ühiskonnas vaesust ja kibestumust ning viib vältimatu barbaarsuseni. Mis ikkagi on teise pensionisamba lõhkumise algpõhjus, küsib ettevõtja Raivo Hein Äripäeva essees.

Organisatsioon, mis taotleb kliendi, valija või publikuga pikaajalist usalduslikku suhet, peaks ennekõike omama ettekujutust, milline see suhe olema peaks, kirjutab ettevõtja ja kommunikatsiooniekspert Rain Veetõusme Äripäeva essees.

Valge majandus õitsegu, must tuleb viia nulli ja halli majanduse piirangute muutmine olgu ainult kogu ühiskonna huvides, kirjutab Äripäeva essees poliitik, kauaaegne riigikogu esimees Eiki Nestor.

Tallinn, mis peaks olema Eesti majanduse mootor, on tegelikult arengu pidur, sest tal ei ole rolli täitmiseks vajalikku visiooni, poliitilist ambitsiooni, silmaringi ja haaret, kirjutab Evelyn Sepp Äripäeva essees.

Venemaa telekanalid kultiveerivad muljet Nõukogude Liidu vaimust, sarnasusest, mida tegelikult ammu ei eksisteeri, kirjutab Äripäeva essees etnoloog Aimar Ventsel.

Inimene või ettevõte võib leida oma otsa, kuid alati ei pruugi see lõppu tähendada, teatud tasemele jõudmine võib olla ka uue algus, kirjutab reklaamiärimees Marek Reinaas Äripäeva essees.

Kui riiki pankrotti viiva rahamasinapoliitika vastu on olemas igikestev vahend, siis on see noorena töötamisega pihta hakkamine ja ühiskonnas inimesega arvestava edasipürgimise ja enesetäiustamise kultuse kujundamine, kirjutab Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev Äripäeva essees.

Pääs ülemäärase materialismi lõksust ja tee tegelikku vabadusse on vabatahtlik lihtsus, kirjutab Eduka Eesti arvamuskonkursi nominent Diana Amos Äripäeva essees.

Kiiret majanduskasvu näitav Sahara-alune Aafrika on järgmine võimaluste piirkond, aga siia laieneda plaanivatel firmadel tuleb enne investeerimisotsuse tegemist väga tugevasti arvesse võtta kohalikku reaalsust, kirjutab Keenias äri- ja kommunikatsiooninõustamise teenust pakkuv Indrek Raudjalg Äripäeva essees.

Eesti ja teised Balti riigid saavutasid iseseisvuse mitte tänu, vaid vaatamata lääneriikide tollasele poliitikale, mille vigade tulemust näeme tänapäeval Ukraina katastroofis, kirjutab endine Islandi välisminister, Balti riikide iseseisvumise väljapaistev toetaja Jón Baldvin Hannibalsson.

Kui töötajate kultuuriliste, füüsiliste või sooliste eripäradega arvestamist peetakse tavapäraseks juhtimisülesandeks, siis vanuselistele eripäradele pole see põhimõte siiani laienenud, kirjutab TLÜ Eesti demograafia keskuse teadur ja haridusgerontoloogia lektor Tiina Tambaum Äripäeva essees.

Äril ja emadusel on paljugi sarnast. Kui ärinaisel sünnib laps, saab sellest tema uus projekt, millele saab samuti sajaprotsendiliselt pühenduda, kalkuleerides ressursside kulu ning suhtuda sellesse kui tulevikku investeerimist, kirjutab ema ja kommunikatsioonibüroo Corpore partner Aleksandra Moorast Äripäeva essees.

Erainvesteeringud filmi ergutavad majandust tervikuna, näitab EV100 filmiprogrammi vastuvõtt. Riik võib ja saab investeeringuid soosida, kirjutab kolumnist Hannes Rumm Äripäeva essees.

Kuigi Facebooki- ja Google'i-sugustel suurtel platvormidel on andmekogumisel ja pakkumisel mastaabieelis, on Eestis andmeressursse, mille kaudu pakkuda siinsetele ettevõtetele nn mitmekülgsuseelist, kirjutab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus Äripäeva essees.