Äripäeva essee

Finantssektor on arenenud riikides 15 aastat taandarenenud, täites oma ülesandeid majanduse eest üha kehvemini. Aitaks teadlik innovatsioon, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsiooniüksuse juht Mari-Liis Kukk Äripäeva essees.

Kas olla nagu Vargamäe Andres või Oru Pearu? Kuidas investeerida kunsti? Miks araabia riigid ostavad üles Euroopa jalgpalli? Kas konservatiivid ja liberaalid mahuvad kõrvuti elama? Kas ÜRO lõppvaatus on saabunud? Mis peaks saama Eesti majanduse tugevuseks üha rohelisemaks muutuvas maailmas? Valik Äripäeva esseerubriigi 2023. aasta tuumakaist mõtteist.

Investeeringud kunsti on edukad siis, kui ostja saab usaldada ka enda nägemisoskust, sisetunnet ja maitset, mida tuleb pidevalt arendada, kirjutab maalikunstnik, Eesti Kunstnike Liidu asepresident Vano Allsalu Äripäeva essees.

Eestis räägivad kõik liikuvusest ja liiklusest. Õieti selle probleemidest, kirjutab Eestiga seotud Portugali kirjamees João Lopes Marques Äripäeva essees.

Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.

Kui eelmisel kümnendil liikus Araabiast raha Euroopa jalgpalli, siis nüüd transporditakse Euroopa jalgpall ühes tükis Araabiasse, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must Äripäeva essees.

Kuigi juba paar aastakümmet kuulutatakse füüsilistele helikandjatele surma, kipuvad nood endiselt elus püsima, teiste seas müüakse edukalt CD-plaate vana ja uue muusikaga. Miks, kirjutab etnoloogiadoktor ja DJ Aimar Ventsel Äripäeva essees.

Mulle tundub, et Eesti on olukorras, kus saame näidata seda, milles eestlased on alati edukad olnud – teha võimatuna näivad asjad ära parimal ja edukaimal viisil, saavutades loodetud ja usutust rohkem, kirjutab riigikogu liige ja endine rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond) Äripäeva essees.

29 aastat Valgevenet valitsenud Lukašenka diktatuuriajastu võib peagi otsa saada, mis viib Moskva Minski suunas tegudele, kirjutab Tartu Ülikooli kaasprofessor, Kaitseväe Akadeemia juhtivteadur Vladimir Sazonov Äripäeva essees.

Looduse ja majanduse vahel tuleb leida tasakaal. See pole võimalik, kui jätkata nende kahe vastandamist, kirjutab politoloog, ettevõtja ja ajakirjanik Erik Moora Äripäeva essees.

Eesti börsi- ja eraettevõtete puhul torkab silma, et nõukogu rolli nähakse enamasti formaalsena, eeskätt juhatuse ja omanike otsuseid heaks kiitvana, mitte aga sisulise otsustajana. Ja see on tõsine probleem, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava (Pro Konsultatsioonid) Äripäeva essees.

ÜRO Julgeolekunõukogu on lootusetult lõhki ja tähtsaimates küsimustes otsustusvõimetu. Organisatsiooni otsustusmehhanismi sisuline reform pole praegustes oludes võimalik, samas on ÜRO suutnud niisuguse paradoksiga elada juba aastakümneid, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo Äripäeva essees.

Meie rahvuslik maaparanduslik suurteos on täis majanduslikust vaatest sotsialismi, mida kasutas ära Nõukogude ideoloogia ja mille jäljed ulatuvad tänastessegi hoiakutesse, kirjutab ASi Magnum juhatuse esimees Ahti Kallikorm, kes käesoleva artikli kaaskirjas palus end tituleerida Eesti matsiks.

Kunst töökeskkonnas kasvatab töötajate heaolu ja aitab kujundada tööandja brändi, kirjutavad Rakendusliku Antropoloogia Keskuse antropoloog Karina Vabson ja Kogo galerii tegevjuht Liina Raus Äripäeva essees.

Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.

Virtuaalvääringute tapatalgutele kogunenutel ei maksaks valdkonda mitte kergekäeliselt maha kanda, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsiooniüksuse juht Mari-Liis Kukk Äripäeva essees.

Ukraina sõda, tühistamiskultuur, Putini naer, Hiina sotsialismi puur, väikese inimese panus välispoliitikasse, tuleviku-universum, alati hilinev tõde, korrumpeerunud jalgpall. Need on vaid mõned teemad, mida kirjutajad aastal 2022 Äripäeva esseerubriigis käsitlesid. Toome teieni valiku tänavustest premium-klassi arvamuslugudest.

Lahkuv aasta tekitas olukorra, kus Eesti sõltub maailmast rohkem kui aasta tagasi. Õnneks sõltub ka välisilm meie teadmiste tõttu Eestist rohkem kui varem. Tulevikustrateegiate tegemisel on vältimatu mõista, mis on mis ja kes on kes, kirjutab kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt Äripäeva essees.

Ettevõtte juhile järglase valimisel on kaks kõige tähtsamat asja õigete kriteeriumite seadmine ja järglasele suure iseseisvuse andmine, kirjutab staažikas juhtimiskonsultant Mait Raava Äripäeva essees.

Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.

Ajad, mil Hiina majanduskasv ulatus 12–14 protsendini aastas ja SKP kahekordistus keskeltläbi iga kümne aastaga, on nüüd kindlasti läbi, kirjutab sinoloog, sisekaitseakadeemia teadur Märt Läänemets.

Alanud on tehisintellekti ajajärk. Ettevõtted ei tohiks aga minna valmislahenduste liimile ning tegeleda tuleb ka riskide maandamisega, kirjutab Georgia osariigi ülikooli erakorraline teadur ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Tarmo Koppel Äripäeva essees.

Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.

Selle asemel, et olla oligarhide parkla, on väikeriigil oluline otsida üles kohad, kus ta saab olla haamer, mitte nael, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm Äripäeva essees.

Selle sajandi lõpuks Eestis kahemiljonilise rahvaarvuni jõudmise järelm oleks eestlaste osakaalu langus 50 või vähema protsendini, kirjutab demograaf Mark Gortfelder Äripäeva essees vastukajana

Praegusel äreval ajal kipume mõnikord kaotama lootust, ometi võib igal inimesel olla ootamatu roll ümbritsevas keskkonnas hoiakute muutmisel. Ajakirjanik Neeme Korv meenutab Äripäeva essees üht 30 aasta tagust seika oma elust, mis ühtäkki taas elavaks sai.

Laia haardega majandusmees, mälestusväärse oraatorihäälega Mihhail Bronštein oli meeldejääv kuju, kelle tegevuse mõju aitas muu hulgas Eestil jõuda Nõukogude käsumajandusest vabasse turumajandusse, kirjutab majandusteadlane Erik Terk järelehüüdes meie seast lahkunud akadeemikule .

„Venelastel pole vahet, kas elada vaeselt või mitte“ on suur rahvuslik müüt, mida ebakindlas majanduslikus olukorras – sanktsioonid, ebakindel tööturg, kõikuvad palgad ja rubla kurss – kasutatakse Venemaal massiliselt pigem enese julgustamiseks, kirjutab etnoloogiadoktor Aimar Ventsel Äripäeva essees.

Klounid Piip ja Tuut kirjutavad Äripäeva 1. aprilli essees raskest vaikusest, mis rõhub teatrisaali. Sest Venemaa tungis Ukrainasse, sest sõda tungis mängu - ja elu sai suuremaks kui kunst.

Hiina tasakaalustamine saab olema veel keerulisem kui Euroopa Liidu ühtsuse saavutamine Vene maagaasi impordi piiramisel, kirjutab EBSi professor ja rektor Meelis Kitsing Äripäeva essees.

Venemaa valitsejad on alati näinud endal ainulaadset rolli, missiooni, mille keskmesse paigutub lahutamatu sümbioos mõistetest „mina“ ja „riik“. Siit saab ajaloo seaduspärasusi jälgides otsida vastust küsimustele, mida võime oodata Vladimir Putinilt, kirjutab ajaloolane David Vseviov.

Tühistamiskultuuri tagajärgedega tegelemine ei jõua nendeni, kes seda vajavad, kui hakkame tühistamiskultuuri ohvriteks pidama neid, kes ise oma tegudega on ühiskondliku hukkamõistu põhjustanud, kirjutab jurist ja poliitik Lavly Perling Äripäeva essees.

Praegusaja (tipp)juhi lähenemine peab olema töötajakeskne – enam ammu pole võimalik efektiivselt tegutseda, kui kogu info käib ainult läbi juhi, millisel juhul saab temast absoluutne tropp, infotropp, kirjutab Äripäeva essees mullu detsembris Elisa Eesti juhi kohale asunud Andrus Hiiepuu.

Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.

Eesti hankekultuur on pigem hea tervise juures, kuid seadusesätete täiendamist võiks siiski kaaluda, kirjutab advokaadibüroo Laarmaa vandeadvokaat Kristina Laarmaa Äripäeva essees.

Marsi koloniseerimisest rahanduseni, korruptsioonist ettevõtluse ja poliitika "valgete" seosteni. Lõppenud aastal arutlesid publitsistid eri elualadelt - teadlased, ettevõtjad, investorid, kirjanikud ja teised - Äripäeva esseerubriigis kümnetel eri teemadel. Toome teieni tsitaatides ülevaate meie mõttekoja mullustest säravaimatest lugudest.

Eesti vajab keskmise sissetuleku lõksust pääsemiseks teadmistepõhist ja innovatsioonist kantud majandust, mis sõltuks enim inimressursist ja vähem loodusressursside mahukast tootmisest, kirjutab Luminori peaökonomist Tõnu Palm Äripäeva essees.