Elektri hinnatõusu omaaegne ülehindamine statistikas on märgatavalt paisutanud Eesti hinnataseme numbreid, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis.

- “Elektri hinna ülehindamine võimendas märkimisväärselt 2022. aasta inflatsiooni. Hinnatõus oli tookord väga kiire, kuid ühegi kuu arvestuses see modelleeritud andmete põhjal 25%ni siiski ei jõudnud,” kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
- Foto: Liis Treimann
2022. aasta juulis kirjutasin esmakordselt avalikult sellest, et tarbijahinnaindeksi elektri hinna statistikaga
näib olevat midagi valesti. Nüüd, kui sellest on möödas pea kolm aastat, on hea vaadata tagasi, kuidas elektri hinna ülehindamine on statistikat mõjutanud.
Kasutasime arvutamiseks erinevaid avalikke elektri hinna andmeallikaid, nagu Eurostatis avaldatavad andmed lõppkasutajatele müüdud elektri hinna kohta ja elektribörsi aegread. Lõpptarbijatele müüdud elektri hind peaks olema kõige täpsem andmeallikas elektri tarbijahinna kohta. Nende andmete probleemiks on aga hõre sagedus – andmed on vaid poolaasta keskmise kohta ja avaldamise viitaeg on pikk. Näiteks praeguseks on teada 2024. aasta teise poole andmed.
Hinnates seost Eurostati elektrihinnataseme andmete ja elektri börsihinna vahel, saame aga tekitada kuise elektri tarbijahinna aegrea, mida võrrelda tarbijahinnaindeksis kasutatava aegreaga. Edasises analüüsis on kasutatud nn reaalaja andmeid. Teisisõnu: mudelite hindamiseks ja simulatsiooniks on kasutatud vaid neid andmeid, mis olid vaadeldava andmepunkti avaldamise ajaks avalikud.
Kui palju siis?
Hinnaandmete modelleerimine kinnitas kahtlust, et millalgi 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses tekkis elektri tarbijahinna statistikas probleem. Samas on näha ka seda, et alates 2024. aastast on ametlik aegrida käitunud sarnaselt modelleeritud andmetega. See tähendab, et probleemid tekkisid andmetesse juba aastate eest ja need ei ole viimasel ajal enam vähemalt süvenenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta juunis aastases võrdluses 5,2%, maiga võrreldes oli indeks 1,1% kõrgemal.
Tänane käibemaksutõus on tarbijale selge raputus, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Samas peaks ostujõud tema hinnangul paranema juba järgmisel aastal.
Eestlastel seisab ees karm kohanemine, sest seni majandust edasi aidanud pärituul on kadunud ning ees ootab väiksema majanduskasvu periood, leidis majandusteadlane Kristjan Liivamägi.
“Projektid ei kuku läbi mitte Excelis, vaid inimestega,” tõdeb PwC juhtimisnõustamise osakonna juht Erki Mägi, kui arutas osakonna vanemkonsultandi Kristel Jakobson-Palloga, kuidas vältida ebaõnnestumisi projektijuhtimises.