Ukraina vägagi edukas droonioperatsioon käib Kremlile nii närvidele, et taskust on välja võetud oma trump– infoga manipuleerimine. Selles olukorras tuleb hoida pea ja faktid selged, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimlikult on mõistetav, et sõjatehnika lendamine Eesti taevas võtab kõhedaks. Nagu ka arvamine, et rahuajal ei peaks selliseid asju juhtuma. Aga meil ei ole juba viiendat aastat mingit rahuaega.
Eesti on sõjas pealtvaataja rollis – see on loogiline, et meie droonitõrje ei ole näiteks Ukrainaga samal tasemel, leiab elektroonilise sõjapidamise vahendeid arendava Ranteloni kaasomanik Karl Taklaja.
Auvere elektrijaama droonitabamus kujunes lõppeva nädala keskseks sümboliks. Saates “Äripäev eetris“ valisid ajakirjanikud korstna nädala võitjaks – see pidas vastu, kuid paljastas midagi ebamugavamat.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?