Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hävitav börsisõltuvus
Tänapäeval on lihtne alustada kauplemist börsidel. Et osta näiteks New Yorgi börsil sada aktsiat, ei pea isegi tugitoolist tõusma. Kuid selline kiire tehnoloogiline areng on viinud börsisõltlaste tekkeni, kirjutab börsitoimetaja Rainer Saad.
Vabaturumajanduses ei keela keegi proovida aktsiaturul kasumit teenida. Kui investeerimisguru George Soros teenib finantsturgudel sadu miljoneid aastas, siis miks ei võiks igaüks börsil õnne proovida? Kuna kauplemiskonto avamine on lihtne ning lisaks pakutakse ka võimendust ning alati võib ju raha juurde laenata, et veel suuremaid tehinguid teha, siis võib tunduda, et rahateenimist ei takista miski.
„Esimesed tehingud lähevad hästi, ma olen juba plussis. Aktsiaturg on olnud alles 15 minutit lahti, kui ma nii jätkan, siis olen börsipäeva lõpuks kõvasti teeninud. Järgmised tehingud õnnestuvad ka ning mu kasum aina kasvab. Kuid siis liigub turg ebasoodsas suunas ning ma kaotan peaaegu kõik oma teenitud kasumist. No pole viga, küll ma selle tagasi teenin, sest esimesed tehingud tõestasid, et kasumit pole raske teenida. Aga järgmine tehing ebaõnnestub taas, nüüd olen ma juba miinuses. Mis ma teen? Ma kaotasin just raha, miks ma üldse börsile tulin? Küll ma selle kõik tagasi teenin…”
See on ühe mu tuttava börsisõltlaseks saamise lugu. Tal ei õnnestunud oma kaotusi tasa teha, iga tehinguga kukkus ta aina sügavamale. Õnneks ei võtnud ta laenu ega kasutanud võimendust, kuid kaotas kõik oma säästud. Ühtlasi kannatas selle tagajärjel sotsiaalne elu, töö ning tervis.
Ameerika Ühendriikides on 5% investoritest turusõltlased, kes on valmis börsil ülemäära riskima. Börsisõltuvusele viitab see, et inimene ei suuda minutitki aktsiaturust eemal olla. Ta tunneb end halvasti, kui aktsiaturg on nädalavahetusel või pühade ajal suletud. Ta ei pööra tähelepanu oma perekonnale ning laenab raha kõikvõimalikest allikatest, et kaubelda aktsiaturul, kaupleb viimaste säästude või pensionirahaga.
Kuid börs käitub mõnikord nii irratsionaalselt, et terve mõistusega inimesel on sellest raske aru saada. Tunnustatud USA autor ja professionaalne investor Benjamin Graham on öelnud: „Ka te tahaksite, et keegi hull tuleks viis korda nädalas teie juurde ja ütleks, et te peaksite tundma täpselt samamoodi nagu tema? Olema õnnelik või õnnetu siis, kui tema seda on? Loomulikult mitte! Te tahate ju langetada otsuseid oma emotsioonide, kogemustel ja tõekspidamiste järgi. Aga kui tegemist on rahaga, siis lasevad miljonid inimesed öelda aktsiaturul, kuidas nad peaksid tundma ja mõtlema – vaatamata sellele, et aeg-ajalt võib aktsiaturg muutuda napakaks.”
Spekuleerimine ja riskimine pole halb, kui seda teha mõistlikkuse piires, kuid turg ei peaks kontrollima kaupleja või investori emotsioone ja käitumist. Samuti tasuks põhjalikult kaaluda, kas ja kui palju ollakse nõus riskima ja kaotama. Kui võtta börsi õnnemänguna, siis vastab börs samaga.