• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 2250,03%38 500,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,89
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 2250,03%38 500,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,89
  • 08.01.13, 05:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Veskimägi: tuulenergiale seab piirid majandus, mitte tehnika

Tuuleelektrijaamade rajamise piirid ei ole Eestis mitte niivõrd tehnilised, kuivõrd majanduslikud, kirjutab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Tootjate esitatud andmete, statistika ja Eleringi analüüsi põhiselt jõuab toodetav tuuleenergia kogus 2013. aastal orienteeruvalt 600GWh tasemele. Tervikuna taastuvenergia allikatest toodetud elektrienergia osakaaluks kogutarbimise suhtes on sellel aastal prognoositud juba 12,6 protsenti. Tuulenergia moodustab sellest seega julgelt üle poole. Riigi seatud eesmärk vastavalt elektrituruseaduse kavandatud muudatustele on 11,3%. Arvutusse ei ole kaasatud võimalikku Narva elektrijaamades biomassist toodetud elektrienergia kogust. Eesti 2020. aasta riikliku sihttasemena on fikseeritud 17,6% elektrit peaks tulema taastuvallikatest, mis peaks võimaldama saavutada  25% taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimisest. Kui Narva 2013 kasutaks kogu oma tehnilise võimekuse ulatuses biomassi, oleks 2020 eesmärk juba 2013 täidetud.
Tehniliselt on võimalik süsteemiga liita kõik tuuleelektrijaamad, mille ehitamine tänaste toetuste taseme juures võiks majanduslikult otstarbekas olla. Samas tuleb tuulejaamade puhul lisaks süsteemiga liitumise tehnilisele poolele tõsiselt käsitleda nende sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mõju elektrihinnale ja majanduse konkurentsivõimele ning traditsiooniliste elektrijaamade tööshoidmise tasuvusele.
Veskimäe ettepanekust luua peale energiaturu ka võimsusturg loe pikemalt tänasest Äripäevast.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Taavi Veskimägi, Vilja Kiisler

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele