ÄP: teed vajavad intensiivravi

Näiteks keskerakondlaset linnapea Edgar Savisaare juhitav Tallinn saab sellest veidi vähem kui kümnendiku, mis linna oma vahenditega kokku annab tänavu teedesse-tänavatesse mullusest viiendiku vähem ehk neli miljonit eurot. Summa, mis on võrdne Helsingi aastaste kulutustega, jääb ekspertide ja maanteeameti juhi hinnangul samas vajalikule alla kuni kaheksa korda. Põhjuseks aastatepikkune alarahastamine, mis teede lauslagunemist soodustab.

Praegu takistab senist poliitikat muutmast valitsusjuhi ja linnapea vaadete põrkumine. Selle kiusliku vastasseisu maksab kinni liikleja, kes auku kas rehvi, auto või ratturi puhul ka enda puruks sõidab. Neid tuleb kindlasti juurde, sest praegu varjab lumi suuresti teede armetut olukorda ning temperatuurikõikumist jätkub veel kuust kauemaks.

Tõsi, rahastuse ümberjagamises ja riikliku toe võimalikus suurenemises peitub oht, et siis ei kuluta pealinn oma teedele seda piskutki, mida täna raatsitakse. Samas ei piisaks ka ainult prioriteetide ülevaatamisest – näiteks vähendada linnavalitsuse erakondliku tooniga meediakulutusid või loobuda tasuta ühistranspordist – vajaliku eelarveaugu täitmiseks.

Teise võimalusena paneme ette remontida tänavad laenurahaga. Tegemist oleks pikaajalise investeeringuga, millega saaks vältida või vähendada tulevasi kulutusi taristu ravimisel nii riigil, asulatel kui teede kasutajail.

Teedemajanduse tänane olukord meenutab mõneti hambaravi – et üksikute hammaste parandamisel oleks mõtet ja augud suus ei leviks, tasub korda teha kogu suu korraga, muidu venib ravimine vaid pikemaks ja kallimaks. Tallinna Tehnikaülikooli professori Priit Wilbachi sõnul tagab teede korrashoid ka majanduskasvu, teederemonti kuluva energia saaks panustada millessegi edasiviivamasse. „Võiksime võtta laenu ega oleks hirmu, kas suudame seda tagasi maksta,“ sõlmis ta Eesti Päevalehes ühte SKT ja taristu.

 

 

Autor: 1185-aripaev