Me teeme Euroopa Liidule natuke rehepappi - nemad annavad meile raha, et meie teed saaks korda, kuid meie selle arvel vähendame omavahendeid samasuguses ulatuses, märkis Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens.
Äripäev kirjutas möödunud reedel juhtkirjas, et Eesti teed vajavad intensiivravi. Küsime täna, kas kütuseaktsiisist peaks suunama rohkem raha teede remonti.
"Jah, minu hinnangul peaks küll. See tuleneb sellest, et kui tee kasutaja ostab kütust ja maksab aktsiisi, siis on tal ka õigustatud ootus, et tema makstud aktsiisi kasutatakse teede ehituseks, korrrashoiuuks, hoolduseks. Tegelikult see Euroopa abi, mida Eestile on eraldaud teede investeeringuteks – seda tuleks käsitleda lisavahendina teede seiukorra parandamiseks või uue ehitamiseks, mitte nagu praegu, et Euroopa abi arvelt vähendatakse riigiabi. Et aktsiisiraha ei lähe teedesse mitte 75%, vaid 50%. Et poolt aktiisi kasutatakse muuks otsarbeks. Selline käitumine ei vasta tee kasutaja ootustele," kommenteeris Pertens ja lisas, et riik peaks asjad üle vaatama ning andma aktsiisist teedesse sihtfinantseeringuna suurema osa.
Miks seda tänaseni tehtud pole, Pertens arvata ei osanud. "Eks see on poliitiline käsitlus olnud, et Euroopa Liidu raha loetakase 75% sisse. Sisuliselt teeme Euroopa Liidule natuke rehepappi - nemad annavad meile euroraha, et teed saaks korda, kuid meie selle arvel vähendame omavahendeid sama suures ulatuses," märkis Pertens.
Seotud lood
Riikliku maanteeameti plaan hakata kohalike omavalitsusüksuste üle järelevalvet pidama, kuidas viimased tulevad toime kohustustega tagada teede-tänavate korrashoid, on kiiduväärt mõte.
Eesti auklikud teed panevad paljud autoomanikud kurblikult pead vangutama. Citymotorsi autorendi juhi Hillar Laane sõnul on Tallinna teed nagu 1995. aastal Varssavis.
Tallinn leiab, et riik annab tänavatel liiga vähe raha ning vaidlustab tänavuse rahajagamisotsuse kohtus.
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt
küttesüsteemide hooldusega.
Enimloetud
3
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Hetkel kuum
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Tagasi Äripäeva esilehele