Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsused vajavad riigilt rohkem raha

    Haldusterritoriaalne reform on pikemaajalises vaates kindlasti oluline, kuid lühivaates on olulisem küsimus, kuidas tagada omavalitsuste finantsiline- ja haldusvõimekus, et omavalitsused suudaksid oma seadusest tulenevaid ülesandeid vääriliselt täita, leiab Viimsi abivallavanem Jan Trei.

    Omavalitsuste pelk ühinemine ja haldusterritooriumite piiride korrigeerimine ei pruugi tekitada omavalitsustele juurde ei finants- ega ka haldusvõimekust.
    Seepärast peaksime haldusterritoriaalse reformi raames kindlasti rääkima ka kohalike omavalitsuste rahastamismudelist ning nende ülesannete kriitilisest ülevaatamisest.
    Rahastamismudeli üle arutledes ei peaks olema tabusid, st me peaksime rääkima ka riiklikest maksudest ja nende ümberjagamisest omavalitsustele. Ma ei pea siinkohal silmas mitte maksukoormuse tõusu, vaid pigem mõistlikku ja vajadusepõhist (kulupõhist) riigimaksude ümberjagamist omavalitsuste eelarvesse võrreldes senisega. Kaaluda võiks tulumaksuseaduse muutmist viisil, mis tõstaks kehtivat 11,4protsendilist üksikisiku tulumaksumäära protsenti omavalitsuste eelarves.
    Maksuseadusi võiks muuta selliselt, et omavalitsustele võiks edaspidi suunata riigieelarvest teatud osa vastavate ettevõtete käibemaksust või tulumaksust, mis on registreeritud ja asuvad selles omavalitsuses, kus ka reaalselt tegutsetakse. Osa riiklikest aktsiisidest võiks edaspidi laekuda omavalitsuste eelarvesse.Eraldi teema on teised võimalikud rahastamisallikad, sh finantsinstrumentide kasutamine. Praegune 60 protsendi nn netovõlakoormuse piir arvestatuna eelarve tuludesse on tugevasti üle pingutatud.
    Harjumaa elanikkond suurenenud. Haldusreformi debatis tuleks eraldi käsitleda Harjumaa omavalitsusi, kus on selgelt eristumas regionaalsed eripärad – lühikese aja jooksul on olnud paljudel Harjumaa omavalitsustel vajadus teha suuri investeeringuid erinevate valdkondade arengusse. 2005–2012 on elanike arv suurenenud eelkõige Harjumaal, seda 40 385 inimese võrra. Geomedia prognoosi kohaselt elab Harjumaal 2030. aastal koguni 48% Eesti elanikkonnast.
    Elanike arvu suurenemine on kindlasti omavalitsustele kompliment, kuid sellistel protsessidel on alati sotsiaalsed ja fiskaalpoliitilised tagajärjed. Paljudes Harjumaa omavalitsustes on tekkinud tõsine lasteaia- ja koolikohtade puudus.  Kuid peale haridusvaldkonna vajavad investeeringuid ka mitmed muud valdkonnad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Balti aktsiad kerkisid, USA turg jätkab tõusu
Baltikumis teisipäeval aktsiate hinnad veidi kerkisid, börsidebüüdi teinud Cleveron Mobility aktsia lõpetas päeva miinuses. USA aktsiaturgudel jätkub tugev karuturu ralli.
Baltikumis teisipäeval aktsiate hinnad veidi kerkisid, börsidebüüdi teinud Cleveron Mobility aktsia lõpetas päeva miinuses. USA aktsiaturgudel jätkub tugev karuturu ralli.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.