Jan Trei • 19. märts 2013 kell 4:44

Omavalitsused vajavad riigilt rohkem raha

Haldusterritoriaalne reform on pikemaajalises vaates kindlasti oluline, kuid lühivaates on olulisem küsimus, kuidas tagada omavalitsuste finantsiline- ja haldusvõimekus, et omavalitsused suudaksid oma seadusest tulenevaid ülesandeid vääriliselt täita, leiab Viimsi abivallavanem Jan Trei.

Omavalitsuste pelk ühinemine ja haldusterritooriumite piiride korrigeerimine ei pruugi tekitada omavalitsustele juurde ei finants- ega ka haldusvõimekust.

Seepärast peaksime haldusterritoriaalse reformi raames kindlasti rääkima ka kohalike omavalitsuste rahastamismudelist ning nende ülesannete kriitilisest ülevaatamisest.

Rahastamismudeli üle arutledes ei peaks olema tabusid, st me peaksime rääkima ka riiklikest maksudest ja nende ümberjagamisest omavalitsustele. Ma ei pea siinkohal silmas mitte maksukoormuse tõusu, vaid pigem mõistlikku ja vajadusepõhist (kulupõhist) riigimaksude ümberjagamist omavalitsuste eelarvesse võrreldes senisega. Kaaluda võiks tulumaksuseaduse muutmist viisil, mis tõstaks kehtivat 11,4protsendilist üksikisiku tulumaksumäära protsenti omavalitsuste eelarves.

Maksuseadusi võiks muuta selliselt, et omavalitsustele võiks edaspidi suunata riigieelarvest teatud osa vastavate ettevõtete käibemaksust või tulumaksust, mis on registreeritud ja asuvad selles omavalitsuses, kus ka reaalselt tegutsetakse. Osa riiklikest aktsiisidest võiks edaspidi laekuda omavalitsuste eelarvesse.Eraldi teema on teised võimalikud rahastamisallikad, sh finantsinstrumentide kasutamine. Praegune 60 protsendi nn netovõlakoormuse piir arvestatuna eelarve tuludesse on tugevasti üle pingutatud.

Harjumaa elanikkond suurenenud. Haldusreformi debatis tuleks eraldi käsitleda Harjumaa omavalitsusi, kus on selgelt eristumas regionaalsed eripärad – lühikese aja jooksul on olnud paljudel Harjumaa omavalitsustel vajadus teha suuri investeeringuid erinevate valdkondade arengusse. 2005–2012 on elanike arv suurenenud eelkõige Harjumaal, seda 40 385 inimese võrra. Geomedia prognoosi kohaselt elab Harjumaal 2030. aastal koguni 48% Eesti elanikkonnast.

Elanike arvu suurenemine on kindlasti omavalitsustele kompliment, kuid sellistel protsessidel on alati sotsiaalsed ja fiskaalpoliitilised tagajärjed. Paljudes Harjumaa omavalitsustes on tekkinud tõsine lasteaia- ja koolikohtade puudus.  Kuid peale haridusvaldkonna vajavad investeeringuid ka mitmed muud valdkonnad.

Hetkel kuum