• OMX Baltic0,14%300,78
  • OMX Riga1,02%888,99
  • OMX Tallinn0,13%2 060,99
  • OMX Vilnius−0,02%1 197,8
  • S&P 5001,11%6 092,18
  • DOW 301,19%43 089,02
  • Nasdaq 1,43%19 912,53
  • FTSE 1000,24%8 780,21
  • Nikkei 2250,39%38 942,07
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,93
  • OMX Baltic0,14%300,78
  • OMX Riga1,02%888,99
  • OMX Tallinn0,13%2 060,99
  • OMX Vilnius−0,02%1 197,8
  • S&P 5001,11%6 092,18
  • DOW 301,19%43 089,02
  • Nasdaq 1,43%19 912,53
  • FTSE 1000,24%8 780,21
  • Nikkei 2250,39%38 942,07
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,93
  • 23.04.13, 07:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ELi aluslepingute muutmine võtab aega

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles viimati,  et Euroopa pangandusliidule parema õigusliku aluse loomiseks on vaja muuta ELi aluslepinguid ehk lepinguid, mille alusel kogu liit toimib. Schäuble avaldus peegeldab Saksa valitsuse huvi ELi tugevasti reformida, et vältida uut rahanduskriisi ning olukordi, kus tuleb taas teisi eurotsooni riike laenudega aidata.
Pangandusliit on kavandatud kolmes etapis: ühine järelevalve, ühised eeskirjad pankade maksejõuetuse puhuks ning ühine hoiuste tagamine.  Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole neist ühegi eeltingimus ELi aluslepingute muutmine. Ühise pangandusjärelevalve põhimõtetes on liikmesriikide rahandusministrid juba kokku leppinud ning komisjoni hinnangul peaks see käivituma juulis 2014. 
Komisjoni hinnangul ei vaja ka järgnevad pangandusliidu etapid ELi aluslepingute muutmist, ehkki nende osas on rohkem juriidilisi küsimusi ning mitmele liikmesriigile ei meeldi plaanitud ühine rahastamine.ELi aluslepingute muutmine on keeruline, vähemasti paar aastat vältav protsess. See muudaks võimatuks pangandusliiduga seotud õigusaktide vastuvõtmise praeguse Euroopa Parlamendi koosseisu poolt 2014  suveks,  nagu liikmesriikide valitsusjuhid detsembris 2012 kokku leppisid. Pikemaajalises perspektiivis soovitab siiski ka komisjon ELi paremaks toimimiseks aluslepinguid muuta.
EL on viimastel aastatel oma rahandust juba oluliselt tugevdanud: nii reegleid kui ka järelevalvet on nüüd kordades rohkem kui enne võlakriisi. Enne kriisi oli ELi rahanduse ja liikmesriikide võla ohjamiseks vaid kasvu- ja stabiilsuspakt. Nüüd on seda pakti tugevdatud,  et hõlbustada sanktsioonide kehtestamist eelarvedistsipliini rikkujate suhtes  ja sätestada ka konkreetsed nõuded riigivõla vähendamiseks. Tänavu jaanuaris  jõustus nn fiskaalleping.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Juurde on tulnud kuus ELi õigusakti riikide rahanduse järelevalve tugevdamiseks ning rikkujate suhtes sanktsioonide kehtestamiseks. Kohe-kohe on jõustumas veel kaks õigusakti, et liikmesriikide eelarveid ELi tasandil põhjalikumalt analüüsida.
 
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 22 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele