Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jüri Rass: 0,5×0,5=0,25

    Mõni aeg tagasi tõusid tublid eesti inimesed tagajalgadele, uurides Eurostati tabelit, kus Norra oma tööviljakusega 68,7 €/h oli teistest pikalt ees ja Eesti 10,8 €/h-ga  tabeli tagaosas, Soome näitajast 40 €/h neli korda maas. Ka EA Reng ASi juhatuse esimehel Jüri Rassil läks hari punaseks. Eesti inimene töötab nagu kaamel, meie käteliigutused on palju käbedamad ja taip kiirem kui soomlastel. Vähemalt siis, kui töötame.

    Tuhnisin paberites ja arvutasin, võrdlesin meie hangete võite ja kaotusi, vaatasin hinnakujundamise aluseid, kokku lepitud tööde mahtu ja tegelikku tööd. Võrdlesin Soome ja Eesti palku, firmade tulukust, müügihindu, töökultuuri, töökombeid, suhtumist, mõtlemist, tavasid ja hakkasin tajuma – meid ümbritseb raiskamine. Pool sellest tuleb ümbritsevast keskkonnast, pool sellest istub meis eneses sees. Ja leidsin universaalse valemi, mis kirjeldab maailma majandussüsteemi ja Eesti olusid. 0,5 × 0,5 = 0,25. Just nii see ongi. Kontrollime: 40 €/h (Soome tööviljakus) × 0,25 = 10 €/h (Eesti tööviljakus).
    Kel mõte nüüd tõrgub, ärgu ehmugu, püüame võrrandi loogikast aru saada. Kellegi poole vinnaga töö toob kaasa teise inimese poole vinnaga töö – ja kokkuvõttes ei tehta mitte pool tööd, vaid veerand. Riigisektori kehvake efektiivsus põhjustab erasektori samaväärse olukorra ja kokkuvõttes on tulemus veerand mitte pool.Poolitine riigihangete seadus koos otsustusvõime minetanud riigiametnikuga annab veerandi. Pooliti toimiva süsteemi, tehnoloogia ja mõttemalliga firma, kel tööl nõukaaegse moonakamäluga töötaja, annab sama tulemuse.
    See 0,25 ripub meil pommina kaelas ja mõjutab kõike me ümber, sest valem toimib ka vastupidi. Kellegi isiklik initsiatiiv, olgu see otsustusvõimeline bürokraat või tuhinaga tööle asuv noor, või olgu see äsja vastu võetud suurepärane seadus või hästi välja töötatud tootmisprotsess, korrutame pingutuse tulemuse 0,25-ga – ja initsiatiiv kaob.
    Kukerpallitame veel arvudega ja vaatame kas tervikut saab jagada neljaks. Saab! Need üksteisest läbi põimunud neljandikud on: avalik sektor, avaliku sektori töötaja – alates ministrist ja lõpetades alamastme bürokraadiga, erasektor, erasektori töötaja – alates omanikust ja lõpetades lihttöölisega. Kõik nad osalevad universaalvalemi toimimises ja ühe moonakamentaliteet võimendab otseselt teise tegevust. Ja ärgu üks näidaku teisele näpuga ja nõudku täispingutust, kui endal on patt näkku kirjutatud.
    Tegelikult ei ole meil pääsu, sest vahe Soomega jookseme kindlasti kinni. Kuid toimugu see siis pigem varem kui hiljem. Pingutagem esimesel aastal kas või kümnendikukesegi paremini, ja tulemus on suurepärane 0,36. Kahekümnendikukesegi tõusu puhul oleme jõudnud pooleni Soome näitajast! Ja hetkega oleme saavutanud kahekordse palgatõusu, seda jätkub nii erafirmadele kui arstidele ja politseinikele. Ja riigikassa täitub jõudsalt ja omanikud rõõmustavad kasumi kasvu üle.
    Poole vinna mentaliteet peab surema. Sündigu meis peremees ja kadugu moonakas. Piir ei jookse mitte omaniku ja töötaja vahel, mitte era- ja riigisektori vahel. Piir ei poolita ühist paati, see liigub jõudsalt teistele järele vaid siis, kui igaüks meist neljast haarab aeru ja sõuab võrdse innu ja ühise suunaga.
    Autor: Vilja Kiisler, Jüri Rass
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.