ÄP: teeme kahed valimised korraga

Kiirendamaks kohalike omavalitsuste liitumist ja seeläbi nende võimekuse kasvu teeb Äripäev ettepaneku korraldada haldusreformi toetuseks valimisreform. Selle sisuks on riigikogu ja kohalike omavalituste valimiste ajaline ühitamine.

Otsus, et Eestisse jääb peagi enam-vähem 60 omavalitsust, on tehtud. Küsimus, kes kellega liitub, tõusetub kindlasti juba eelolevate kohalike valimiste käigus valdades ja linnades üheks põhiteemaks. Sisuliselt vaieldakse see eelnevalt läbi ning uutel volikogudel jääb üle tulemus kinnitada. Paberid jõuab aastaga korda ajada. Seega pole mõtet liitumise vormistamisega oodata kuni  2017. aasta sügiseni. On selge, asjaga venitamine omavalitsustele kindlasti võimekust juurde ei lisa.

Nii-öelda ühendvalimised on Eestis jõukohane korraldada juba 2015. aasta kevadel, kui on praeguse plaani järgi riigikogu valimised. Ning sellest alates võikski Eestis korraldama riigikogu ja kohalikud valimised ühel ja samal ajal.

Valimiste tehnilise korraldamise poolest on tegemist samalaadse protsessiga, mis edaspidi hakkab lihtsalt toimuma mitte kaks korda vaid kord nelja aasta jooksul. See annab märkimisväärset kokkuhoidu korralduskuludes, mis on üks muudatuse peapõhjusi.

Mõistagi on riigikogu ja kohalikel valimistel ka erisusi. Kas või selles mõttes, et kohalikel valimisel saavad osaleda ka valimisliidud ning seal saavad oma valiku teha ka mittekodanikest elanikud. Aga needki on suuresti tehnilist laadi erinevused. Lihtsalt osa inimeste saab kasutada vaid üht sedelit ja leidma oma kandidaadi mitte kahest, vaid ühest nimekirjast. Valimisjaoskondades kohapeal leitakse protseduuri hõlbustamiseks ja selgitamiseks parimad lahendused.

Sisulise poole pealt võib tekitada segadust see, et kohalikud teemad ja riiklikud teemad on erinevad. Vähemasti võiksid olla. Tegelikkuses tunnevad valijad valimiseelsetel kohtumistel huvi ikka nende asjade vastu, mis parajasti keelel või kust king pigistab. Olgu see siis kohalik või riiklik. Pigem sunnib ühendvalimiste korraldamine peale hoopis kandidaate kohalike ja riigi teemades selgemat vahet tegema. Võrdlusmoment paneb neid oma sõnumeid konkreetsemalt ja täpsemalt sõnastama. Ei piisa enam sellest, et eelmise riigikogu valimise plakatid n-ö tolmust puhtaks kloppida ja kohalikus kontekstis üles riputada. Sõna otseses mõtte peab suurenama arukate ja arengule suunatud arutelude osakaal.

Vähetähtis pole ka valimiste visuaal-emotsionaalne pool. Sageli kütavad valimiste eel kirgi just erinevad valmistrükised ja valimisplakatid kui sellised ning nende üleküllastus, mitte valijate ette toodud sõnumid. Kui korraldada kahed valimised korraga, siis usutavasti kaasneb sellega ka valimiskulude vähenemine maksumaksjale soodsas suunas. Ühtlasi säästaksime sellega ka avaliku ruumi jaoks paar kuud poliitreklaamivaba aega.

Autor: 1185-aripaev