• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiettevõte pole titt

    Kunagine erastamisagentuuri juht Väino Sarnet arvab, et riik peaks riigiettevõttesse suhtuma nagu vanem lapsesse. Viljakam ja jätkusuutlikum on siiski võrdselt vastutusvõimeliste partnerite suhe.

    Sarnet kirjeldab riigi suhet riigiettevõttega kui ebavõrdsete suhet: kui "laps" valetab, vassib ja isegi varastab, siis tuleks teda korrale kutsuda, ning kui miski muu enam ei aita, siis karistada. Hea vanem on aga säärane, kes on suutnud kehtestada nii head piirid, et lapsel ei tule mõttessegi valetada, vassida või varjata: riigiettevõtte puhul tähendab see nii korralikult sõlmitud lepinguid, mis igasuguse susserdamise välistavad.
    Selliseid lepinguid vaevalt küll olemas on, seda esiteks. Teiseks, vanema ja lapse suhe on alati ebavõrdne selles mõttes, et ühe poole otsustusvabadus on oluliselt piiratud. Kuna lapse vastutusvõime on võrreldes täiskasvanuga väiksem, on tal sellevõrra vähem ka otsustamise vabadust. Kriisiolukorras jääb kogu vastutus ikka vanemale. Kui lapse korraldatud pahandusel on materiaalseid tagajärgi, siis maksab vanem need kinni. Moraalsegi kahju kannab eelkõige tema. Lapsel on lubatud laps olla, st eksida vähese vastutusmääraga, täiskasvanu vastutus on ikka täiemõõduline.
    Riigi ja riigiettevõtete suhe toimiks viljakamalt, kui nende suhet käsitleda võrdselt vastutusvõimeliste partnerite suhtena. Kas seda just abieluga peaks võrdlema, on maitseasi, aga jutt võiks igal juhul käia võrdsete võimetega partnerlusest. Läbirääkimisi pidada ja lepinguid saab sõlmida ainult sellega, kelle puhul saab eeldada mõistmis- ja vastutusvõimet.
    Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.