Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edu eeldab sihiseade kokkulepet

    Et langetada otsuseid oluliste arengute ja prioriteetide teemal, on meil vaja kokkulepet, kuhu Eesti arengu fookuse suunata. See on meil puudu juba pikka aega, kirjutab planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant Kaur Lass.

    Tulemuseks on raharaiskamine. Näiteks ehitame objekte sinna, kus me neid pikaajalises perspektiivis ei vaja, ja võimaldame poliitikutel ratsutada lühiajaliste loosungite populismi harjal.
    Kuna meie riik on väike ja enamik siin elavaid inimesi hoolib oma riigist, peaks kokkuleppe saavutamine olema lihte. Kuigi visiooni loomise initsiatiiv võiks tulla riigikogult, pole poliitikutel seni selleks selget tahet olnud. Seega tuleb visioon luua ja kokku leppida muul viisil. Kas alt üles või nt presidendi eestvedamisel. Kindlasti eeldab kokkuleppimine avalikku diskussooni ja oskust leida selles ühisosa. See ühisosa, kirjeldus, millises Eestis me soovime elada 20 aasta pärast peab olema Eesti visiooni tuumik. Visioon ei saa olla lööklause, vaid pikem kaasahaarav ja lihtsalt loetav kokkulepe peamistest arengusihtidest.
    Kindlasti on Eesti riigi arengusihtide avalikkuse osalusel kokkuleppimine võimalik. Seda kinnitavad nii tänaseks kehtiva üleriigiline planeeringu Eesti 2030+ avalikkuse osalusel läbi viidud planeerimisprotsess kui ka näiteks Kasvuvisiooni aruelud.Erinevalt ruumilise arengu põhimõtete kokkuleppimisest ei ole meil aga siiani olemas kõiki eluvaldkondi hõlvavat Eesti riigi visiooni. Kasvuvisioon 2018 sumbus, aga mitte osalejate, vaid otsustajate huvi puudusel. Visiooni ehk Aadu Luukase kombel öeldud – rahvusliku kokkulepe – puudumine on peamine, mis jätab ohtra ja manipuleeritava mänguruumi poliitikutele.Kuna paljud meist ei mõista, kuhu Eesti suundub ja on sellega rahulolematud, hääletatakse valimiste asemel aina sagedamini jalgadega, minnes elama ja töötama välismaale.
    Vabadus tähendab vastutust määrata ise arengusuund. Ja seda mitte vaid kord nelja aasta tagant valimistel, vaid omavahel kokku leppides. Visiooni alusel seome ise, oma äri, oma tööd, oma kodu ja oma valikuid igapäevases elus riigi tegelike tuleviku eesmärkidega.
    Märgates, kuidas ühine visioon haakub konkreetselt igaühe igapäevase tegevustega, on meil suurem motivatsioon koos tegutseda. Võttes ise riigi omanikuna vastutuse oma riigi arengu suundade üle saame koos lahendada ka praeguse ühiskondliku kriisi. Meil on ülim aeg mõista, et vabadus ei tähenda egoismi vohamist, vaid ka vastutust ühise Eesti riigi arengu ees ja kaasmaalastega arvestamist.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
     
     
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: keskmine palk jätkab rallit
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Euribor ja kõrged hinnad mitmekordistasid koduostjate kulusid
Viimase aastaga kiires tempos kasvanud kuue kuu euribor jõudis reede õhtuks 3,76%ni. Selline tõus on mitmekordistanud kinnisvara ostmisega seotud kulusid, mida pole leevendanud ka langenud kinnisvarahinnad.
Viimase aastaga kiires tempos kasvanud kuue kuu euribor jõudis reede õhtuks 3,76%ni. Selline tõus on mitmekordistanud kinnisvara ostmisega seotud kulusid, mida pole leevendanud ka langenud kinnisvarahinnad.
Erdogani võit kergitas Istanbuli börsi ja viis Türgi liiri rekordmadalale
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Milline on ettevõtte tulevikukindluse valem?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Maxima laenab pankadelt 100 miljonit
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Sergei Anikin lahkus pangandusidust Tuum "Oskasin õigel ajal astuda kõrvale"
Ligikaudu aasta tagasi idufirmat Tuum juhtima läinud Sergei Anikin lahkus ametist.
Ligikaudu aasta tagasi idufirmat Tuum juhtima läinud Sergei Anikin lahkus ametist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.