Are Veski • 3. detsember 2013 kell 11:06

Elektriohutusega ei mängita

Justiitsministeeriumis ette valmistatud uue ehitusseadustiku eelnõu jõustumise korral lõpeks praeguse elektriohutusseaduse kehtivus. See tooks kaasa elektriehitusturu ilmselge alareguleerituse koos sellest tulenevate riskidega inimeste elule ja varale. Sellist valedele põhimõtetele rajatud eelnõu ei tohi valitsus parlamenti saata ning elektriohutusseadus peab kehtima jääma, kirjutab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevjuht Are Veski.

Valitsuskoalitsiooni üks püha lehm on põhimõte, et maksudega ei mängita. Samas paneb imestama, kui kergekäeliselt lasevad needsamad poliitikud mängida oma juhitavate ministeeriumite ametnikel seadustega, mis vahetult puudutavad kõigi inimeste elu, tervist ja vara.

Isegi praeguse pika ja põhjaliku elektriohutusseaduse regulatsiooni tingimustes on meie elektriohutuse alane olukord väga alarmeeriv. Aastatel 2010–2012 juhtus Eestis 340–371 elektriga seotud tuleõnnetust aastas, seega keskmiselt üks elektrist põhjustatud tulekahju päevas. Surmaga lõppenud elektriõnnetusi on Eestis suhtarvuna ligi neli korda rohkem kui Soomes. Seda on selgelt liiga palju.

Eestis on juba 2007. aastast hakatud Euroopa Liidu tellimusel tegelema seaduste lihtsustamise ja lühendamise ehk kodifitseerimisega. Selle eesmärk on teha seadusi üldisemateks ja universaalsemateks ning reguleerida spetsiifilisi küsimusi õiguslike alamaktidega (ministri määrused jmt).

Ilmselt võibki selline lähenemisviis olla paljudes eluvaldkondades mõistlik, ent kindlasti mitte elektriehituses. Seal tuleb inimeste elu, tervise ja vara kaitseks piirata ka teatud põhiseaduslikke õigusi (keeld elektriehitise kaitsevööndisse sisenemiseks, keeld töötada elektrierialal ilma vastavate pädevustunnistusteta jpm). Meie õigusruumis peavad aga kõik inimeste või ettevõtjate põhiseaduslikke õigusi piiravad sätted või delegatsiooninormid tulenema seadustest.

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja Elektriohutusnõukoda on püüdnud viimastel aastatel väga erinevatel otsustustasanditel selgitada, et spetsiifilisi seadusi ei tohi liiga ümmarguseks ja lühikeseks teha. Oleme teinud mitu kirjalikku pöördumist alates eelnõuga tegelevatest ametnikest kuni ministrini välja. Asja tuuma selgitamiseks oleme osalenud erinevates ümarlaudades ning põhjalikult rääkinud tehnilise järelvalvega tegelevate ametnikega.

Kuna meie ettepanekutega pole arvestatud, siis saatsime nüüd ohusõnumi otse valitsusele: peatage praakeelnõude parlamendi menetlusse andmine! Täna kehtiv elektriohutusseadus on vaja muutmata kujul jõusse jätta, mitte asendada seda ebamäärase ehitusseadustikuga ega praegusel hetkel isegi veel olematute määruste või muude alamaktidega.

Samuti oleme vastu ettepanekule kaotada majandustegevuse register. Registreerimis- ja loakohustusest loobumist põhjendatakse olemasoleva majandustegevuse registri nõrkusega. Sellisel juhul tuleb tegeleda registri tugevdamisega (äriregistri ja kinnistusraamatu eeskujul). Ei tohi minna kergema vastupanu teed ning kontrolli üldse kaotada.

Majandustegevuse registri puudumine võib saada oluliseks takistusteks meie elektriettevõtete teenuste ekspordile Euroopa Liidus (eeskätt Soome ja Läti turul).

Majandustegevuse registri tugevdamise abivahendiks võiks olla näiteks tegevusloa iga-aastase riigilõivu kehtestamine, mille arvel register tõhusalt toimima panna. Tugev majandustegevuse register aitab kaasa ka maksude laekumisele, ümbrikupalkade vähendamisele ja ausale konkurentsile. Heaks näiteks on siin vedelkütuse turuosaliste tagatise nõude mõju turu korrastamisele ja maksude laekumisele.

Hetkel kuum