Valitsuse plaan kohustaks kõiki ettevõtjaid raporteerima igast 1000 eurot ületavast tehingust või nende summast; deklareerima nii väljaminevaid kui sissetulevaid arveid. Rahandusminister põhjendab muudatust sellega, et nii on maksuametil lihtsam käibemaksuga skeemitajaid tabada.

Juba praegu on maksuametil olemas kogukäibe info kõikide summade ulatuses läbi igakuiste käibemaksudeklaratsioonide. Mehhanismi, kuidas tuvastada skeemitajaid, kes täna ausast süsteemist väljaspool oma tehinguid teevad ja kelle tõttu jääb käibemaksu sadades miljonites laekumata, väljapakutud lahendus ei sisalda. Seega antud seadus ei tekita juurde midagi muud peale lisatöö – seda nii ettevõtetele kui riigile endale. Läti on üks väheseid riike, kus sarnast skeemi on proovitud rakendada. Seni edutult, sest 1000latiste arvete deklareerimine ei ole riigikassase lisatulu toonud.

Prognoositud 30-40 miljonit lisatulu hinnanguliselt 300 miljoni euro suuruse käibemaksu alalaekumise kõrval näitab, et suure probleemi fokusseeritud lahendamise asemel tulistatakse kahuriga kõigi ettevõtete pihta. See ei ole mõistlik ning autodesse sõbralikult suhtumisele lisaks tuleks jätkata sõbralikku suhtumist ka ettevõtlikesse inimestesse.

Ärme koorma Eesti ettevõtjaid lisaaruandluse, täiendavate kohustuste ja raamatupidamistarkvara sunnitud uuendustega. Päeva lõpuks on mõistlikum tegeleda üksikute seaduserikkujate efektiivsema tabamisega, kui pihustada see kulu ning puudujäägi kinnimaksmine laiali kõigi ettevõtete peale. Esimesel juhul tulevad vahendid maksuametist, teisel juhul maksab selle tegemata töö kinni iga inimene tänavalt.

Kriitika ja tagasiside ettevõtjate katusorganisatsioonidelt on muutnud käibemaksuseaduse muudatuste eelnõu menetluse viimasel minutil natukenegi avatumaks. Hiljutiste ettepanekute valguses jääb soovida rahanduskomisjonile jõudu, et tal oleks selgroogu ettevõtete huve riigi raamatupidamises lõpuni esindada.