Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärsia lahe riigid peidavad investorile häid võimalusi

Pärsia Lahe riigid peaksid saama kasu Iraani tuumaleppest. Foto: EPA

Kuigi madalad naftahinnad on investorite tähelepanu mõneks ajaks Pärsia lahe riikidelt ära tõmmanud ja börsid on tugevalt miinuses, võib sealt leida häid investeerimisvõimalusi.

LHV Pärsia Lahe Fond investeerib peamiselt GCC ehk Gulf Cooperation Council (Lähis-Ida koostöö nõukogu) liikmesriikide, sealhulgas Bahreini, Omaani, Katari, Kuveidi, Araabia Ühendemiraatide ja Saudi Araabia aktsiaturgudel kaubeldavatesse ettevõtetesse.
Fond näeb kasvu ja võimalusi energiasektorist väljaspool, mistõttu investeeritakse peamiselt pangandus-, kindlustus-, infrastruktuuri-, kommunikatsiooni-, ehitus- ja kommunaalteenuseid pakkuvatesse ettevõtetesse.

„Koos maailma börside languse ning energiahindade jätkuva madalseisuga on investorkindlus vähenenud ka Lähis-Ida turgudel,“ kommenteeris olukorda LHV Pärsia Lahe Fondi juht Joel Kukemelk.

Pärsia lahe piirkonna börsid on sel aastal korralikult kukkunud. Ka aastate jooksul mitmeid mainekaid auhindu pälvinud fondi tänavune tootlus on -5,6% ja aastases perspektiivis koguni -19,4%. Kuna mõnda aega piirkonna majandus õitses, siis on kolme aasta keskmine aastane tootlus siiski 16,7%.

Kukkumine on olnud suur ja ülimadalate naftahindade valguses pole seal ka midagi imestada. Siiski rõhutas Kukemelk, et Pärsia lahe piirkonna riikide börsid on teistest arenevatest riikidest oluliselt tugevamad olnud. Ta tõi võrdluseks Brasiila börsi, mis on kohalikus valuutas langenud 8%, või Indoneesia, kus kukkumine on 19%.

Suvel kaks rõõmustavat uudist

Kukemelgi sõnul on Lähis-Ida päästnud riikide madalad võlakoormad ja suured reservid, mis on tänases keskkonnas enda heaks tööle pandud.

Selle piirkonna aasta üheks suursündmuseks võib pidada Saudi Araabia börsi avamist institutsionaalsetele välisinvestoritele. Kuigi avanemine oli teatud limiteeringutega, siis rõõmustas juunikuine uudis paljusid maailma investoreid. Kui praegu võivad välisinvestorid omada vaid kuni 5% osalust riigi börsifirmades, siis varsti peaksid tingimused lõdvenema.

Kukemelgi sõnul toob see samm tõenäoliselt paari aasta jooksul kaasa riigi lisamise MSCI arenevate turgude indeksisse. Koos sellega peaks sealsele börsile voolama suures mahus rahvusvaheliste investorite kapitali.

Teine oluline sündmus leidis aset juulis, kui Iraan jõudis tuumakõnelustes lääneriikidega kokkuleppele. Kukemelgi hinnangul vähendas see regiooni geopoliitilist riski ja sellele peaks järgnema Iraani rahvusvaheliste sanktsioonide leevendamine või tühistamine. „Pärsia lahe regiooni ettevõtted saavad sellest kindlasti kasu, kuna niiöelda naaberriigis avaneb nende jaoks 80 miljoni tarbijaga uus turg,“ märkis Kukemelk.

Suurkorporatsioonid otsivad võimalusi

Hiljuti kirjutas ka uudisteagentuur Bloomberg, et globaalselt tegutsevad suurfirmad juba otsivad aktiivselt võimalusi, kuidas Iraanist kasu lõigata. Näiteks teatas maailma suurim insuliinitootja Novo Nordisk möödunud teisipäeval, et ehitab Iraani tehase, kus hakatakse tootma diabeediravi seadmeid. Prantsusmaa, kes oli üks tuumaleppe sõlmijatest, avas Teheranis kaubanduskontori, et tihendada ärisidemeid Iraaniga.

Uuringufirma Frost & Sulllivani analüütiku Sowmya Rajagopalani sõnul on Iraan tohutu potentsiaaliga suur riik. Ta märkis, et näiteks ainuüksi sealne tervishoiutööstus küündib 30 miljardi dollarini. „Nad tahavad majanduslikult kasvada, et varustada oma rahvast eluks vajalike tarbeesemete ja toiduga. Samuti tahetakse eksportida Aafrikasse ja naaberriikidesse,“ märkis Rajagopalani.

Riigid vajavad kõrgemat nafta hinda

Muu hulgas on Iraan lubanud ka oma naftapumbad täisvõimsusel tööle panna ning tõsta märgatavalt musta kulla tootmist. Praeguses naftas ülekülluses see aga kõige parem uudis ei ole.

Lähis-Ida riikidest peetakse Saudi Araabia tulevikku kõige sõltuvamaks nafta hinna tõusust. Augusti lõpus naftariikide seas läbi viidud uuring näitas, et kui hind jääb 40 dollari lähedale barrelist, jookseb Saudi Araabia kolme aastaga rahast tühjaks.

Nafta ülimadal hind on sassi löönud ka teiste riikide eelarved. Rikastel väikeriikidel nagu Katar ja Kuveit peaksid olema piisavalt rahareserve, et püsida veel mõnda aega vee peal. Lisaks Saudi Araabiale võivad saatusliku tabamuse saada ka Liibüa, Iraak ja Nigeeria.

Odavatest hindadest lõigatakse kasu

Viimastel kuudel on Pärsia Lahe Fond suurendanud investeeringuid Araabia Ühendemiraatides, sest ajalooliste suurte kaubandussidemete tõttu Iraaniga on nemad Kukemelgi hinnangul lähiajal Iraani rahvusvaheliste sanktsioonide lõdvenemisest ühed suurimad võitjad. Kuna Saudi Araabia börsi on viimastel kuudel tabanud suur langus, siis on fond atraktiivsete hinnatasemete tõttu ka seal positsioone suurendanud.

„Sektorite lõikes oleme vähendanud kinnisvara-suunalisi investeeringuid, sest ajutine ülepakkumine on toonud konkurentsi kasvu ja teenitavate marginaalide vähenemise,“ selgitas Kukemelk.

Fondijuht ei tahtnud piirkonna tulevikku lühiajaliselt prognoosida, kuid leidis, et pikaajaliselt saab täna turult leida palju väga atraktiivse hinnatasemega investeerimisideid. Parimateks on tema sõnul investeerimisvõimalused finants-, tööstus- ja teenindussektoris.

Pärsia Lahe riikide börsid | Create infographics

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.