Birjo Must • 8. oktoober 2015
Jaga lugu:

Kogenud investorid vaagivad LHV võlakirjade ostu hoolega

Investor Kristjan Liivamägi soovitab IPO osas olla ettevaatlik.   Foto: Raul Mee, Äripäev

Kui üldiselt võetakse LHV võlakirjade börsilepaiskamise uudis rõõmuga vastu, tõmbavad kogenud investorid joovastusele veidi pidurit.

Nimiväärtus 1000 eurot.

Allutatud võlakirjade intress 6,5% aastas. Intressimakseid tehakse kord kvartalis.

Emissiooni maht kuni 10 miljonit eurot. Ülemärkimise korral saab emissiooni mahtu suurendada 15 miljoni euroni.

Tegemist on 10aastaste võlakirjadega, kuid LHV-l on õigus lunastada võlakirjad osaliselt või täielikult enne tähtaega pärast viie aasta möödumist emissiooni algusest.

Märkimine kestab 5. oktoobrist kuni 26. oktoobri kella 17ni. Selleks on vajalik EVK väärtpaberikonto, huvilised saavad allutatud võlakirju märkida oma panga internetipangas või külastada oma panga kontorit ja paluda abi nõustajalt.

Uued võlakirjad emiteeritakse tänavu 29. oktoobril ja noteeritakse börsil 2. novembril.

„Meeldiv on tõdeda, et LHV on astunud järjekordse sammu Tallinna börsi elavdamiseks ning pakub väikeinvestoritele kättesaadavaid võlakirju,“ võttis positiivsed emotsioonid kokku investor ja TTÜ majandusteaduskonna doktorant Kristjan Liivamägi. Sellest hoolimata jagub kogenud investorite kinnitusel aspekte, millele enne investeerimist tähelepanu pöörata.

Selle nädala alguses teatati, et Tallinna börsil saab kuni 26. oktoobrini märkida LHV allutatud võlakirju, mille nimiväärtus on 1000 eurot ja mis pakuvad intressi 6,5% aastas. Kuna tegemist on erakordse sündmusega kodubörsi ajaloos, on see investeerimisringkondades juba parajalt elevust tekitanud.

Märkimisel oluline mõõdukus

Kodubörsil tegutsev investor Elmo Somelar kavatseb võlakirjade märkimises kindlasti osaleda, kuna hindab kõrgelt LHV meeskonda ja nende seniseid saavutusi. „Mulle meeldib selle panga innovatiivne mōtteviis ja ambitsioonikus. Usun, et võlakirjade emissioon ōnnestub ja pank suudab võetud kohustused täita,“ põhjendas ta oma otsust. Somelar on praegu ka LHV aktsionär, kuid ütles, et see tema arvamust võlakirjade kohta ei mõjuta.

Liivamägi kavatseb võlakirjadesse investeerida tõenäoliselt 1-3% oma portfellist. Investeerimisotsuse tegemisel lähtus ta võlakirjade oodatavast riskiga korrigeeritud tootlusest ning oma portfelli varaklasside jaotusest. Üle 3% oma portfellist Liivamägi LHV võlakirjadesse aga ei paiguta, kuna oodatav riskiga korrigeeritud tootlus pole tema sõnul ülemäära atraktiivne.

Võlakirjade allutatus

Allutatud võlakirjad on LHV tagamata võlakohustus investori ees. See tähendab, et LHV likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse võlakirjadest tulenevad nõuded alles pärast kõigi allutamata nõuete (nt saadud hoiused, võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees) täielikku rahuldamist. Nõuete rahuldamise järjekorras jäävad allutatud võlakirjadest tahapoole ainult LHV aktsionärid.

Kauplemine järelturul pole kindel

Investor ja Etalon Varahalduse investeeringute juht Mikk Talpsepp kaalus esialgu oma reservis oleva raha investeerimist LHV võlakirjadesse, kuid hakkas siiski kahtlema. Tema jaoks sai määravaks reaalse järelturu puudumine Balti võlakirjaturul, mis lubaks võlakirju hoida nii kaua kui investor ise soovib. „Investor peaks arvestama sellega, et võlakirjadesse on mõtet investeerida juhul, kui on soov neid hoida lunastustähtajani,“ märkis Talpsepp. Antud juhul on selleks kümme aastat, kuid ettevõttel on motivatsiooni need võimaluse korral viie aasta möödudes tagasi kutsuda.

Ka Liivamägi juhtis tähelepanu likviidusriskile. Hoolimata sellest, et LHV võlakirjad on noteeritud Tallinna börsil Balti võlakirjade nimekirjas, usub ta, et nende kauplemisaktiivsus saab olema madal.

Tõepoolest, seda, kas järelturul hakkab toimuma aktiivne kauplemine, on keeruline ennustada. Nasdaq Tallinna börsi turundusjuhi Ott Raidla sõnul pole Balti võlakirjaturul siiani niisuguseid võlakirju emiteeritud, mistõttu ei saa kogemuse põhjal prognoose teha. „Kuna tegemist on niivõrd väikese nominaaliga võlakirjadega ja investoreid tuleb eeldatavasti palju, on lootust, et tekib ka aktiivne kauplemine,“ jäi Raidla optimistlikuks.

Intress täna hea, homme küsitav

LHV suutlikkuses võlakirjad vastavalt tähtajale lunastada ei kahtle ükski investor. Nende hinnangul on panga finantspositsioon tugev, omakapital piisav ja kasumlikkus paraneb. Silmas tuleb pidada vaid seda, et tegemist pole tagatud võlakirjadega ja maksejõuetuse korral on võlakirjaomanikud oma nõuetega viimaste seas.

Küll aga on Liivamäe sõnul lisaks likviidsusriskile tähtis võlakirjade turuhind. „Praeguses makrokeskkonnas on intressimäärad väga madalad, kuid arvestades USA keskpanga selleteemalisi väljaütlemisi need lähiaastatel tõenäoliselt tõusevad. Seega on mulle oluline küsimus, kas ja millise hinnaga saan ma need võlakirjad järelturul maha müüa,“ rääkis Liivamägi.

Seetõttu on 6,5% aastane intress praegu küll atraktiivne tootlus, kuid viie või kümne aasta pärast ei pruugi see enam nii olla. „Lisaks tuleb eraisikuna investeerides tasuda intressidelt tulumaksu, mis muudab reaaltootluse investorite jaoks madalamaks,“ rõhutas Liivamägi.

Ka Somelari sõnul võib praeguses majanduskeskkonnas ainuüksi vara väärtuse säilitamist lugeda heaks saavutuseks. Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et kui intress tootlusega 6,5% on kahtlemata hea laenu usaldajale, siis pole see kõige soodsam variant laenu võtjale. Kuna väikesel pangal on odava raha kaasamiseks piiratud võimalused, siis tuleb võlakirjade emissioon Somelari sõnul panga edaspidisele äritegevusele kasuks.

IPOga tasub olla ettevaatlik

LHV juhid on kõva häälega välja öelnud, et võlakirjad on peaproov järgmise suve börsidebüüdiks. Mis tähendab, et juba õige pea võib unne suikunud kodubörsil toimuda silmapaistev IPO.

Kuigi paljud investorid on LHV eeldatava börsiletuleku asjus optimistlikult meelestatud, kutsub Liivamägi üles teatavale ettevaatlikkusele. „Selle optimismi kontekstis ei tasu unustada, et investori üks suurim vaenlane on tema enda emotsioonid,“ hoiatas ta.

Enne kui kõik tormavad karjas uutel IPOdel osalema, tasub Liivamäe sõnul heita pilk minevikku. Tema sõnul kinnitavad uuringud, et IPO-l pakutavate aktsiate pikaajaline tootlus jääb alla turu võrdlusindeksi tootlusele. „Põhjus peitub selles, et IPOde aktiivsus on suurem majandustsükli tõusufaasis ning emitendid kasutavad ära investorite optimismi ja müüvad neile aktsiaid kallimalt kui nende õiglane väärtus,“ rääkis investor.

Nõnda võib Liivamäe sõnul tulla paljudele üllatusena, et sarnaselt on läinud ka alates 2001. aastast Tallinna börsil aktsiate avaliku esmaemissiooni sooritanud ettevõtetega. Näiteks võib tuua investorite armastatud Tallinki, Olympic Entertainment Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad. Ainus erand on Starman, mis viidi ülevõtupakkumise tulemusena Tallinna börsilt 2013. aastal ära.

„LHV IPO-l osalemise kohta langetab iga investor ise otsuse, kuid see otsus peaks põhinema ettevõtte finantsandmete analüüsil, mitte emotsioonidel ja optimismil,“ sõnas Liivamägi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum