LHV: Tallinna börsi tulemusi mõjutasid kütus ja rubla

Kuna kohalikud ettevõtted tegutsevad enamasti ise valdkondades ning ka paljudel erinevatel välisturgudel, siis tulemusi mõjutavaid faktoreid on väga palju ja üksikuid kindlaid teemasid raske esile tuua. Tavapäraselt mängisid aastases võrdluses rolli ka ettevõtte spetsiifilised tegurid. Ühe mündi kahe poolena võib vast esile tuua seose madala kütuse hinna ning odava Vene rubla vahel, mis ühest küljest vähendas näiteks Tallinki kulusid, kuid teisest küljest avaldas suuremal või väiksemal määral negatiivset mõju nii Silvano Fashion Groupile, Ekspress Grupile kui Baltika Grupile.

Ootuspäraselt kasvas Tallinki III kvartali puhaskasum eelmise aasta suhteliselt tagasihoidliku tulemusega võrreldes 25%. Kuigi finants- ning tulumaksukulud kujunesid oodatust mõnevõrra kõrgemaks, siis samuti kujunes oodatust paremaks ärikasum, millesse panustasid nii kasvanud reisijate mahud kui ka madal kütuse hind.

Olympic Entertainment Group näitas küll pigem tagasihoidlikku kasvu käibes ja kasumlikkuses, kuid nende koosmõjust piisas ärikasumi 7,9%-liseks kasvuks. Madalam tulumaksukulu toetas lisaks puhaskasumi kasvu 12,8% võrra 7,8 miljonile eurole. Kuna eeldasime, et juulis omandatud Läti kasiinoketi tulemused konsolideeritakse juba III kvartalis, siis ootasime oluliselt kõrgemaid tegevus- ja tööjõukulusid. III kvartali äri- ja puhaskasum kujunesid siiski oodatust oluliselt paremaks kuna ettevõte sai Läti konkurentsiametilt loa koondumiseks alles detsembri alguses.

Silvano Fashion Groupi käibe langus üllatas meid, kuna rohkem kui 45%-line müügimahtude vähenemine ilmnes mitte ainult Valgevenes (kus võrdlusbaas oli eelmise aasta tühjendusmüügi tõttu väga kõrge), vaid ka Venemaal, Ukrainas ja Balti riikides. Tulenevalt aasta tugevaimast brutokasumlikkusest ning madalaimatest turundus- ja üldhalduskuludest suutis ettevõte ärikasumit kasvatada 55% 4,3 miljonile eurole. Kuna ootasime suuremaid käibemahte, siis jäi ärikasum hoolimata eeldatust madalamatest üldkuludest meie prognoosile siiski alla. Kuid kuna olime arvestanud madalama finantstulu ning kõrgema maksukuluga, siis ettevõtte 5,2 miljoni eurone puhaskasum kujunes oodatust tunduvalt paremaks.

Tallinna Kaubamaja käive kujunes küll oodatust paremaks kõigis tegevusvaldkondades (v.a jalanõude müük), kuid samas ootasime kõrgemat brutokasumlikkust. Teisest küljest osutusid jällegi tegevus- ja tööjõukulud kardetust madalamateks, mistõttu eelmise aasta tulemusega samale tasemele jäänud ärikasum kujunes prognoositust mõneti kõrgemaks. Puhaskasumi 20%-lisse kasvu panustas ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mis oli tingitud aktsiakapitali vähendamisega seotud tulumaksukulude ajastuse mõjust.

Kuigi nii Ekspress Grupi kui Harju Elektri III kvartali puhaskasum langes oluliselt, siis oli see mõjutatud eelkõige ühekordsetest teguritest tingitud tavapäratult kõrgest võrdlusbaasist. Mõlemad ettevõtted saavutasid tegelikult väga hea edasimineku ärikasumis.

Ekspress Grupi III kvartali käivet mõjutas negatiivselt hinnasurve trükiteenuste turul (Vene-suunalise ekspordi langusest tulenev Skandinaavia trükikodade tootmisevõimsuse vabanemine), kuid äritulemused nii online- kui ka trükimeedia segmendist olid väga head ning kui elimineerida eelmise aasta III kvartali varade ümberhindluse 1 miljoni eurone mõju, paranes võrreldav ärikasum aastaga 57% ning puhaskasum 84%.

Kuigi Harju Elektri III kvartali 1,6 miljoni eurone puhaskasum jäi eelmise aasta tulemusele 47,5% alla, siis tuleb meeles pidada, et aasta tagasi mõjutas kasumit positiivselt Draka Keila Cables aktsiate müügist saadud ühekordne 1,8 miljoni eurone tulu. Võrreldav puhaskasumi kasv (elimineerides eelmise aasta ühekordse tulu mõju) oli 23,7%, mis prognoositust parem. Hea tulemuseni viis tugev käibe kasv, milles mängisid peamist rolli oodatust paremad müüginumbrid nii ettevõtte põhiturgudel Soomes ja Eestis aga ka Norras.

Kuigi me enam PRFoodsi analüüsiga ei kata, siis tasub siiski esile tuua suuresti tänu nii käibe kui ka brutokasumlikkuse paranemise tulemusena saavutatud 80%ne ärikasumi kasv.

Arvestades keerulist olukorda Eesti ehitusturul võib tegelikult heaks tulemuseks pidada ka Merko Ehituse kolmanda kvartali puhaskasumit, mis vähenes vaid 3,8%, võrreldes eelmise aasta tulemusega, ning oli meie prognoosist tuntavalt parem. Merko headele tulemustele aitasid suuresti kaasa ehitusprojektid Lätis ja Leedus ning edukas kinnisvaraarendustegevus.

Erinevalt Merkost on Nordecon siiani keskendunudsuuresti vaid Eesti turule ning teinud ainult üksikuid arendusprojekte. Sellest erinevusest tulenevalt vähenesidki Nordeconi III kvartali ärimahud tuntavalt võrreldes eelmise aasta tulemustega (käive -17.1%, puhaskasum -12.6%) ning jäädes madalamaks ka meie ootustest. Kuigi ettevõtte tulemused rajatiste segmendis ei olnud üldse pahad, siis eelkõige just tulenevalt käibe langusest hoonete segmendis kujunes seekordne käive madalaimaks III kvartali tulemuseks alates 2010. aastast. Samas peab positiivse poole pealt esile tooma IV kvartali jooksul lisandunud uute ehituslepingute suure mahu. 

Tallinna Vee äritulemusi pärsib jätkuvalt tariifivaidlus. Kuna tariifid on aastaid püsinud muutumatuna 2010. aasta tasemel, on ettevõttel väga piiratud võimalused käibe kasvatamiseks. Teisest küljest tekitab tariifivaidlus lisakulusid (õigusabi- ja konsultatsioonitasud), mille tõttu jäigi III kvartali äri ja puhaskasum alla eelmise aasta tulemustele. Kuna kohtuvaidlus jätkub, siis on ka tulevastel kvartalitel oodata tavapärasest kõrgemaid õigusabi- ja konsultatsioonikulusid, kuid nende täpset ajastust, näiteks kas IV kvartal, I või II kvartal, on raske ennustada. 

Kõige nõrgem III kvartal oli Baltika Grupil, kelle III kvartali käive langes 10% ning eelmise aasta väikesed äri- ja puhaskasumi numbrid asendusid kahjumiga. Kuigi kahjum iseenesest ei üllatanud, siis tegelikud tulemused kujunesid oodatust siiski veelgi nõrgemaks.