Fed otsustas tõsta intressimäärasid

Analüütikute prognoosi kohaselt tõstab USA keskpank baasintressi järgmisel aastal 75 baaspunkti ja 2017. aastal veel 100 baaspunkti võrra. “Komitee usub, et majandustingimused arenevad viisil, mis õigustab järk-järgult kasvavat baasintressimäära. Tegelik intressimäärade tõus aga sõltub majanduse olukorrast, mida vastavalt laekuvatele andmetele pidevalt analüüsitakse,” märgib Fed oma avalduses. “Föderaalreserv prognoosib, et rahanduspoliitika järk-järguliste kohandustega kaasnevalt jätkab majandus tagasihoidlikul kiirusel kasvamist ning tööturu näitajad paranevad veelgi.”

USA keskpank on pärast majanduskriisi lõppu hoidnud intressimäärasid nullilähedal hoolimata ühtlasest, kuid tagasihoidlikust majanduskasvust. Kaks viimast Föderaalreservi juhti, Ben Bernanke ning praegune juht, Janet Yellen rõhutasid, et nullintressimäär oli vajalik selleks, et majandus saaks langusest taastuda. Samas aitasid madalad intressimäärad ja majanduse elavdamine 3,7 triljoni dollari trükkimise ja ringusesse paiskamisega kaasa pigem finantsturgude kui majanduse tõusule.

Hoolimata tundest, et aeg intressimäärade tõstmiseks oli küps, näitasid kvartali majandusprognoosid, et Föderaalreservi ametnikud ei olnud majanduskasvu suhtes muutunud eriti positiivsemaks.

SKP prognoose ei ole alates Fedi oktoobris toimunud kohtumisest praktiliselt muudetud - 2016. aasta SKP kasvuprognoosi tõsteti vaid 0,1% võrra varasemalt 2,3%-lt 2,4%-le. Inflatsioonimäära prognoose aga alandati pisut. Eratarbimise indeksi kasvuks prognoositakse 2016. aastal 1,6%, mis on ühe kümnendiku võrra vähem, kui septembris prognoositi.

Aktsiaturg on alates nullintressimäära kehtestamisest teinud võrreldes 2009. aasta märtsi madalseisuga 207% kasvu. Töötuse määr on 5% võrra langenud. Inflatsioon aga on olnud üsna tagasihoidlik, olles teinud kõigest 1,3% kasvu. Föderaalreservi inflatsioonisiht on keskpikas perspektiivis 2%.

Intressimäärade tõus tuleb ajal, mil aktsiaturgudele oleks justkui sein vastu tulnud, toormehinnad on teinud terava languse ning investorid on hakanud muretsema rämpsvõlakirjade turu pärast. Odavad intressimäärad on võimaldanud madalamate krediidihinnangutega ettevõtetel võtta rekordilisi laene äärmiselt odavalt. Samas on vähemalt kolm võlakirjafondi viimasel ajal kokku kukkunud ning osa börsil kaubeldavaid fonde on silmitsi seisnud teravate kaotustega.