Vaata, mis raputas tänavu maailma majandust kõige enam

USA Föderaalreserv lõpetas seitse aastat kestnud nullilähedaste intressimäärade ajastu, samal ajal kui mujal lasid keskpangad täiendavat raha ringlusesse. Saksa autotootja Volkswagen sattus heitgaaside skandaali ning äpi baasil taksoteenust pakkuv ettevõte Uber vallandas debati selle üle, kes on töötaja.

Siin on The Associated Pressi valitud kümme 2015. aasta kõige olulisemat ärisündmust kahanevas järjekorras:

Võttis aega viis aastat, et inimesed hakkaksid Hiina majanduse aegluubis kasvamise pärast tõsiselt muret tundma. Paanika jõudis globaalsetele turgudele suve lõpus. 10.-25. augustini langes Dow Jonesi indeks 11 protsenti, kuna kardeti, et mured Hiina pärast vallandavad globaalse paanika.

Ökonomistide hinnangul võib Hiina ametlik 7protsendine majanduskasv olla liiga ilustatud ja tegelikult jääb see 5-6 lähedale ning võib langeda veelgi madalamale.

Hiina majanduskasvu jahenemine ja nafta hinna langus vallandasid toorainehindade varisemise. Standard & Poor's GSCI tooraineindeks on tänavu langenud 34% ja jõudnud madalaimale tasemele alates 1999. aastast. Peamine süüdlane selles ongi Hiina, kuna oma hiilgeaegadel kasutasid riigi tehased poole maailma vase, alumiiniumi, nikli ja terase toodangust.

Ka naftahind on langenud kahe aasta taguselt 98 dollarilt allapoole 35 dollarile barrelist. Põhirolli selles languses mängib globaalne ületootmine, millel pole lõppu näha. Kuigi tarbijad naudivad bensiinihindade langust, on juba praeguseks kaotanud tuhanded inimesed töö. Prognoositakse, et järgmisel aastal jätkub koondamine suurel kiirusel.

Kui USA Föderaalreserv kärpis 2008. aasta detsembris lühiajalised intressimäärad nulli lähedale, kaotas Ameerika majandus sadu tuhandeid töökohti kuus. Finantssüsteem oli kokkukukkumise äärel ja intressikärpega püüti seda päästa. Toona ei oodanud aga keegi, et nii madalad intressimäärad jäävad püsima seitsmeks aastaks.

Tänavu 16. detsembril teatas Fed viimaks, et majandus on piisavalt heas seisus intressimäärade tõstmiseks. Samal ajal liiguvad keskpangad Euroopas, Jaapanis ja Hiinas vastupidises suunas ning jätkavad majanduse stimuleerimist.

Aasta esimeses pooles haaras Volkswagen Toyotalt maailma esimese autotootja tiitli. Võidurõõmu saadi nautida vaid vähest aega, kuna 8. septembril tuli USAst teade, et Saksa autofirma on petnud sadade tuhandete diislikütusega sõidukite heitgaaside teste. Sellele järgnes Volkswageni juhi Martin Winterkorni tagasiastumine ning 11 miljoni sõiduki tagasikutsumine turult. Investorid olid pettunud ja firma aktsia tegi ülisuure languse.

Taksofirma Uberi jõuline laienemine tõstatas küsimuse uute töösuhete esilekerkimise kohta. Nendes firmades pole töötajatel traditsioonilisi töölepinguid ja nad pakuvad oma teenuseid nö vabakutselisena. Tulihingeliste pooldajate sõnul toovad need uued töösuhted innovatsiooni ning annavad töötajatele vabadust. Kriitikud on mures, et tööandjad saavad sel viisil edukalt hoiduda tööjõumaksudest.

USAs purustasid ühinemised ja ülevõtmised tänavu 2007. aastal saavutatud rekordi, teatas Dealogic. Näiteks sõlmisid kokkuleppe õlletootjad Anheuser-Buch InBev ja SABMiller, samuti kemikaalide tootjad Dow Chemical ja DuPont. Ka ravimifirmad Pfizer ja Allergan jõudsid kokkuleppele kahe olulise ravimi ühe firma alla koondamise.

Jaapani firma Takata tunnistas, et varjab juba aastaid infot firma õhupatjade plahvatusohtlikkuse kohta. Takata nõustus tasuma USAs 70 miljoni dollarise trahvi. Ford, Honda, Toyota ja Nissan on kutsunud seetõttu turult tagasi miljoneid sõidukeid.  

Nii USAs kui Euroopa Liidus toimusid tulised vaidlused nn netineutraalsuse üle. Sisuliselt tähendab see seda, et liiklus internetis peab olema neutraalne ja kellelegi ei tohi anda eelist või kedagi ei tohi internetis diskrimineerida selle pärast, mis teenust keegi pakub. See küsimus puudutab üha suuremat hulka ettevõtteid üle maailma.

Autotootjad ja tehnoloogiafirmad nagu Google, Alibaba ja Baidu näevad hoolega vaeva, et tuua turule isejuhtivad autod. Elektriautode tootja Tesla tuli välja tehnoloogiaga, mis automatiseerib pidurdamise ja ridade vahetamise. Ekspertide hinnangul võivad isejuhtivad autod jõuda liiklusesse umbes 2025. aastal.

Mercedes ja Infiniti juba pakuvad sõidukeid, mis suudavad täita osasid funktsioone, näiteks püsida õigel real kiirteeks sobival kiirusel. Cadillac peaks pakkuma käed-vabad juhtimist tuleval aastal. 2017. aastal loodab Audi pakkuda aeglasel kiirusel käed-vabad juhtimist, mis toimub liiklusummikute korral.

Apple Watch saabus müügile aprillis ning see ähvardas raputada traditsiooniliste käekellade turgu. Nutikella hind algab 350 dollarist ning küündib 10 000 dollarile luksuskellade puhul. Siiski said nutikellad piisavalt kriitikat ning mitmed eksperdid kahtlevad selle mõttekuses. Analüütikud arvavad, et nutikellade müük jäi sel aastal väiksemaks kui esialgu oodati.