Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurt kriisi on vaja

    Heldur MeeritsFoto: Andras Kralla

    Parim, mida saab loota, oleks suur ja põhjalik kriis. Siis kaovad illusioonid, siis suuname oma pingutused õigesse suunda, kirjutab ettevõtja ja investor Heldur Meerits.

    Lõppenud aastale tagasi vaadates tundub kõige märgilisema sündmusena Swedbanki dividendimakse. Makstud dividendid kosutasid märgatavalt riigikassat, kuid tegelikult oli see kurb hetk. See tähendas, et Swedbank ei vaja Eestis nii palju kapitali, et kasvu ja arengut hoomatavas tulevikus ei nähta. Laiemalt kehtib see ka kogu Eesti kohta. Palgad kasvavad kui pärmi peal, vastavalt laekuvad ka maksud. Samas aga investeeringud känguvad, eksport ei edene. Tõelisi välisinvesteeringuid tuleb vaid näpuotsaga, statistikas annab lõviosa välisinvesteeringutest reinvesteeritud kasum.
    Paigalseis
    Sellist paigalseisu – mis arenevas maailmas tähendab tagasiminekut – on tajunud paljud. Lahendusi otsitakse siit ja sealt, näiteks on eriti rahutuks muutunud maksusüsteemi muutjad. Kahtlemata leiaks üht-teist timmida, kuid põhiosas maksusüsteemi muutus meid probleemidest üle ei aita. Ja lisaks on ettevõtete „maksuvabastus“ koos e-riigi mainega ainukesed argumendid, mis investorid üleüldse Eestile võiks panna tähelepanu osutama.
    Teel püsivalt jõuka ja arenguvõimelise riigi poole peab ületama mitu takistust. Esimene on looduslik: meie riigi väiksus. Küllap ehk leiaks kuskilt mõne rahvusvahelise mõõdupuu, mille alusel oleks Eestiski mõni suurettevõte. Kuid tegelikult on meie ettevõtluses mõned keskmised ja palju väikesi ärisid. Paraku pole see lihtsalt edevuse küsimus. Väikestel ettevõtetel praktiliselt pole ressursse teadus- ja arendustegevusse panustada. Kui näiteks miljonilise käibega ettevõte panustaks 5% T&A-kuludesse, siis tulemuseks oleks 50 000 eurot. Vähevõitu sellise leiutise jaoks, mis võimaldaks väärtusahelas kõrgemaale tõusta. Korraks tekitasid põlevkivitööstuse uuringukulud mulje, et olukord hakkab paranema, ent nafta hinna langus on ka siin korrektiivid teinud. Kui ettevõtete loomulikku kasvu oodata, siis edukat lõpptulemust ei jaksa me ära oodata.
    Võime küll ülalt alla vaadata Koreale, ent täna ostame arvestaval hulgal Korea autosid, paljust muust rääkimata. Siiski oleks utoopiline rääkida rahvuslike tšempionide aretamisest. Vaevalt leidub selleks poliitilist tahet – ja kas üldse leiame ka sobivaid kandidaate? Realistlikum plaan oleks koondada nii teadus- kui ka muud pingutused sektoritesse, kus meil juba suhteliselt kindel jalgealune olemas: infotehnoloogia, põllumajandus ja toiduainetööstus, puiduga seonduv, meditsiin ja biotehnoloogia. Ning kõigest hoolimata ka põlevkivi.
    Tahtmist pole
    Teine murekoha märksõna on „tahtmine“. Kuigi ettevõtlust promotakse nii söögi alla kui peale, ei tundu tegelikkus seda kuigivõrd toetavat. Näiteks looduskaitse ja ettevõtluse huvide põrkumisel eeldatakse enam-vähem automaatselt ettevõtluse taandumist. Samas on peaaegu 20% Eesti territooriumist juba kaitse alla võetud. Ning ka mitmed toetusskeemid välistavad ettevõtete osalemise, olles suunatud üksnes omavalitsustele ja mittetulundusühingutele.
    Kuid veelgi hullem on ühiskonnas elaani, edasipürgimise vaimu hääbumine. Jah, nii era- kui avalikus sektoris tehakse siinseal võimsaid asju, kuid trend suundub allapoole. Muuhulgas tahaks siin teha ka etteheite meie poliitilisele eliidile. Ansip armastas rääkida, et poliitika on muutunud professionaalseks. Ilmselt küsitluste lugemises ja sihtrühmi sihtides küll. Ent samas kaotasid poliitikud ühiskonnas liidrirolli ja lohisevad nüüdki arvamusküsitluste sabas. Ning nii lähebki riigijuhtimisel põhiaur uute ja suuremate kulutustega valijate äraostmisele. Ning siis vastavalt ka kuskilt raha kättesaamisele. Ent lehmalt ühtaegu nii liha kui piima ei saa. Tuleb valida, kas üks või teine. Nii polegi ime, et peaminister sai alles sügisel aega oma majandusedendamise komisjoni moodustamiseks. Aga hea, et niigi, jääme huviga tulemusi ootama.
    Uusi inimesi on vaja
    Uut energiat saaks koos uute inimestega. Pagulasdebatt näitas Eesti nõrkust selles vallas. Ühiskond tundub paaniliselt kartvat võõraid, ja see pole ka majandusväljavaadetele hea. Araabia ja aafrika taustaga pagulastelt pole erilist majanduskiirendust mõtet loota. Või kui, siis pikema aja pärast. Pigem vajaksime rohkem majandusimmigrante, ent ka kriisiaastatel ei maandunud Tallinnas iga nädal lennukid töötute kreeka ja hispaania noortega.
    Kokkuvõttes tundub tulevik mulle tume. Täna saab ju kenasti samamoodi edasi elada, tööpudus on samahästi kui olematu, palgad kasvavad, maksud laekuvad. Ent ole mingit põhjust arvata, et elu läheb samamoodi edasi. Skeptikud peaksid vaatama lähemalt, mis juhtus Soome heaoluühiskonnaga. Napid investeeringud ennustavad tumedat tulevikku ka meile. Ja muret teeb ka poliitilise eliidi suutmatus anda meie ühiskonnale uut kiirendust. Parim, mida saab loota, oleks suur ja põhjalik kriis. Siis kaovad illusioonid, siis suuname oma pingutused õigesse suunda.
  • Hetkel kuum

Eesti majanduse tervis

0

Sisemajanduse kogutoodang

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Allikas: Statistikaamet

Aivar Hundimägi: ärge nii enam riigieelarvet tehke
Valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega on riigi rahaasjade kordategemisel oma usalduskrediidi maha mänginud, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega on riigi rahaasjade kordategemisel oma usalduskrediidi maha mänginud, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Oodatav käibemaksutõus hoiab hindu kõrgel
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.

Eesti ettevõtete tervis

6,59
Rahuldav
0
10
Kõik sektorid
Nordecon hakkab ehitama Tallinna Lennusadama naabrusse Loodusmaja
Loodusmaja ehitamise riigihankel tunnistati parimaks Nordeconi pakkumine, millega Riigi Kinnisvara hanke võitja rajab puidust hoone Tallinnasse Lennusadama naabrusse, kus suurimaks kasutajaks saab olema Eesti Loodusmuuseum.
Loodusmaja ehitamise riigihankel tunnistati parimaks Nordeconi pakkumine, millega Riigi Kinnisvara hanke võitja rajab puidust hoone Tallinnasse Lennusadama naabrusse, kus suurimaks kasutajaks saab olema Eesti Loodusmuuseum.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Eesti autotööstur paljastab „Kuumal toolil“, millal tuleb elektriautode buum
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Kone juht teatas lahkumisest
Soome liftitootja Kone teatas hommikul enne börsi avanemist, et tegevjuht Henrik Ehrnrooth lahkub järgmise aasta esimesel poolel ametist, ettevõte hakkab uut juhti otsima.
Soome liftitootja Kone teatas hommikul enne börsi avanemist, et tegevjuht Henrik Ehrnrooth lahkub järgmise aasta esimesel poolel ametist, ettevõte hakkab uut juhti otsima.
Äripäev alustab koostööd Financial Timesiga
Alates tänasest saab Äripäeva veergudel lugeda analüüse Financial Timesist, mis aitavad mõtestada meie ümber toimuvat.
Alates tänasest saab Äripäeva veergudel lugeda analüüse Financial Timesist, mis aitavad mõtestada meie ümber toimuvat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.