Fredy-Edwin Esse • 15. jaanuar 2016
Jaga lugu:

Kas Alphabet ja Amazon väärivad kohta maailma kuulsaimas indeksis?

Amazoni asutaja ja tegevjuht Jeff Bezos  Foto: EPA

Maailma üks vanemaid ja tuntumaid aktsiaindekseid Dow Jonesi tööstuskeskmine tähistab sel kevadel 120. sünnipäeva ja aktsiaturgude huviliste sõnul oleks aeg lisada indeksisse paar uut ettevõtet, kuid kuulsasse indeksisse trügimine ei ole lihtne.

Paljude investorite, analüütikute ja aktsiaturgude huviliste hinnangul oleks lõpuks aeg muuta Dow Jonesi tööstuskeskmise indeksit veidi ajakohasemaks, et see peegeldaks reaalsemalt praegusi turutrende. Pikka aega on indeksi suunas kostunud kriitikat, et see on liialt tarbekaupade firmade suunas kaldu ja liialt vähe on tehnoloogiafirmasid.

Kaks kõige potentsiaalikamat kandidaati aitaks kindlasti olukorda parandada - Google’i emafirma Alphabet ning Amazon.com.

Dow Jonesi tööstuskeskmise 12 algupärast komponenti

American Cotton Oil Company - muundus Bestfoodsiks ja on praegu osa Unileverist

American Sugar Company - muutis nime Domino Sugariks ja praegu kannab nime Domino Foods

American Tobacco Company - konkurentsiseaduste rikkumiste tõttu jagati firma 1911. aastal laiali

Chicago Gas Company - Peoples Gas Light võttis firma üle 1987 ning praegu kuulub Integrys Energy Groupi

Distilling & Cattle Feeding Company - kannab praegu nime Millennium Chemicals

General Electric - indeksis tänaseni, kuigi on visatud indeksist välja kahel korral: 1898 ja 1901

Laclede Gas Company - tegutseb Laclede Group nime all edasi ja eemaldati indeksist 1899

National Lead Company - kannab nime NL Industries ja kaotas koha Dow indeksis 1916

North American Company - USA väärtpaberikomisjon lammutas firma laiali 1946. aastal

Tennessee Coal, Iron and Railroad Company - U.S. Steel ostis firma 1907. aastal ning kaotas koha Dow indeksis 1991

U.S. Leather Company - firma lõpetas tegevuse 1952

United States Rubber Company - 1961 muutis nime Uniroyaliks, ühines B.F. Goodrichiga 1986 ning 1990 võttis firma üle Michelin

Alphabeti turuväärtus on praegu umbes 520 miljardit dollarit ja jääb alla vaid Apple’ile. Google’i otsingumootori omanik lisanduks seltskonda, kus on juba sellised kuulsad tehnoloogianimed nagu Apple, IBM, Intel ja Cisco.

Amazon.com, mille turuväärtus on 310 miljardit dollarit, liigitub tarbekaupade ettevõtete alla ning ühineks juba indeksis olevate Walt Disney, Home Depot', McDonald'si ja Nikega.

Oma turuväärtuse alusel vääriksid mõlemad firmad kahtlemata kohta Ühendriikide vanuselt teises indeksis (kõige vanem indeks on Dow Jonesi transpordi keskmine, mis loodi 1884. aastal). Alphabet on Apple’i järel USA kõige väärtuslikum firma ning Amazon.com on selles nimekirjas kuues. Dow' komponentide mediaanturuväärtus on 156 miljardit dollarit ehk kaks korda vähem kui Amazonil ja üle kolme korra vähem Alphabetist.

Split on esimene takistus

Paraku ei käi otsustamine ainuüksi turuväärtusele toetudes, vaid mängus on ka palju teisi näitajaid. Ilmselt kõige suuremaks takistuseks osutub firmade aktsia hind. Dow on hinnaga kaalutud indeks ja Alphabeti ning Amazoni praegune aktsia hind annaks neile liialt suure kaalu.

Et indeksiga liituda, peaksid mõlemad firmad tegema aktsiaspliti. See tähendab, et aktsiate nimiväärtust vähendatakse ilma aktsiakapitali suuruse muutmiseta. Apple võttis selle sammu ette 2014. aasta suvel ja ennäe, 2015. aasta kevadel oldi juba Dow' liige, kuigi Visa pidi enne seda tegema 4-1 spliti, et Apple saaks liituda.

Dow' ettevõtete aktsia mediaanhind on umbes 77,50 dollarit. Sellise taseme saavutamiseks peaks Alphabet tegema 10-1 spliti ja Amazon kas 8-1 või 9-1 spliti. Seega esimese sammu peavad astuma firmad ja teatama splitist, mis oleks esimene kindlam signaal, et firmad plaanivad Dow'ga liituda.

Dow Jonesi tööstuskeskmine

Wall Street Journali toimetaja Charles H. Dow arvutas esimest korda indeksi keskmise 26. mail 1896.

Esialgu koosnes keskmine vaid 12 ettevõttest ja seda arvutati irregulaarselt.

Indeksit hakati arvutama igapäevaselt tänu Wall Street Journali muutumisega päevaleheks 7. oktoobril 1896.

1916 tõsteti indeksi komponentide arvu 20 peale ning 1928 suurendati see 30 ettevõtteni, mis on kehtiv siiani.

Esialgsest 12 ettevõttest vaid General Electric on endiselt indeksis. Teine vanim indeksi liige on ExxonMobil, mis lisati 1928.

Indeksis võib olla vaid 30 liiget. Firma lisamiseks peab indeksi komitee mõne teise firma välja viskama.

Vaid nelja Dow' komponendi aktsiad on noteeritud Nasdaqi börsil - Apple, Cisco, Intel ja Microsoft. Ülejäänud on kõik New Yorgi börsil (NYSE).

Kes välja visatakse?

Kuna Dow' komponentide arv on 30 peal fikseeritud, siis kellegi lisandudes tuleb keegi välja visata. Asjatundjate sõnul pole praegu ilmselgeid kandidaate indeksist välja viskamiseks, mis muudab Alphabeti ja Amazoni võimalused paraku nukramaks.

Peale selle tuleb arvesse võtta, et keegi peab nii Alphabetile kui ka Amazonile ruumi tegema. Üks võimalus on välja visata kõige madala turuväärtusega firma, mis on praegu 34,5 miljardi dollarise väärtusega Travelers.

Tõenäolisemalt tehtaks ruumi tehnoloogiafirmade hulgas ning siin on madalamas otsas IBM (133 miljardit dollarit) ja Cisco (136 miljardit dollarit). Häda on vaid selles, et needki firmad vastavad Dow' komponendi nõuetele - ettevõte peab olema suurepärase mainega, näitama jätkusuutlikku kasvu ja investorite huvi ning omama ettevõtet ja tugevat müüki Ühendriikides.

Praegusel juhul miski ei garanteeri, et Dow' komitee otsustab indeksis muudatusi teha. Tasub meenutada, et kõige pikemalt püsis indeks muutumatuna koguni 17 aastat, vahemikus 1939-1956. Minu isiklik arvamus on, et Dow peaks enda struktuuri muutma ja peegeldama paremini praegu muutuvat turgu ja majandust tervikuna. See paratamatult tähendab tehnoloogiasektorile suurema kaalu andmist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum