3 asja, mida tark investor praegu teeb

Ei ole kokkusattumus, et „sell stocks“ (müü aktsiad) on internetis praegu populaarne otsingutermin. Kusjuures seda sõnapaari otsitakse Google’ist kõige tihedamalt alates 2008. aastast, selgub Google Trendsi statistikast.

On inimlik, et praegune müügilaine võib investorites paanikat tekitada. Praegune olukord pole aga 2008. aasta finantskriisi kordus.

Vaatamata aeglustumisele on maailmamajandus jätkuvalt kasvamas. USAs on pankadel ja eraisikutel palju väiksem võlakoorem ja rohkem sääste. See aitab olukorra halvenedes toime tulla.

Suurem osa investoritest paneb oma raha kasvama kümnenditeks, mitte päevadeks. Jah, aktsiad tõusevad ja langevad, aga alates teisest maailmasõjast on iga 15aastane periood investoritele raha sisse toonud – ükskõik, millisest aastast seda perioodi alustada. Turud premeerivad optimiste ja pragmaatikuid.

Mida teevad pikaajalised investorid? Allpool on välja toodud kolm käitumismustrit, mida nad järgivad:

Paanitseda pole mõtet. Numbrite kõrval on investeerimises ka emotsioonid. Hirmu tõttu müümine on peaaegu alati vale otsus. Uuringud on kinnitanud, et inimesed müüvad hirmu ajendil oma aktsiad põhjas ja ostavad neid ahnuses tipus tagasi.

Hajuta. Kõige suurem viga, mida investeerimisel tehakse, on vähene hajutamine, ütleb kauaaegne rahahaldur Norton Reamer. Ta asutas United Asset Managementi ja on endine Putnam Investmentsi tegevjuht. „Lihtsas keeles tähendab hajutamine seda, et sa ei pane kõiki mune ühte korvi,“ selgitas ta.

Vaadake kas või seda, mis praegu turgudel toimub: nafta ja aktsiad kukuvad, aga valitsuste võlakirjad ja kuld kallinevad. Erinevatesse varaklassidesse investeerimine vähendab kaotusi. Samal ajal saab investor ka tõusudest kasu.

Rebalansseerimine. Headel investoritel on ka plaan, milline on erinevate varade osakaal nende portfellis. Näiteks võib olla investor otsustanud, et investeerib 70 protsenti aktsiatesse ja 30 protsenti võlakirjadesse. Võib olla ka teistsugune allokatsioon – näiteks otsustab investor panna 50 protsenti aktsiatesse, 10 protsenti väärismetallidesse ja 40 protsenti võlakirjadesse.

Head investorid kontrollivad aeg-ajalt, et portfell osakaalud oleks õiges vahemikus. Kui nii ei ole, müüakse ühte vara ja ostetakse teist juurde, et protsendid uuesti tasakaalu viia. See tähendab automaatselt seda, et investor ostab vara madalamal juurde ning müüb kõrgemal maha.

Kui sa oled oma portfelli juba hajutanud, peaksid ka selle juurde jääma. See eeldab, et sa kontrollid vähemalt ühe korra aastas (või tihemini) oma portfelli – kuidas on erinevate varade osakaal hindade tõusmisel või langemisel muutunud.