Kas toorainete hinnapõhi on seljataga?

Artikkel

- Börsiuudised
- Mait Kraun
- 25. aprill 2016 kell 7:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas toorainete hinnapõhi on seljataga?
Kõige rohkem üllatab analüütikuid rauamaagi hinnatõus. Foto: Reuters/Scanpix
Toorainete hinnad on paari kuuga jõuliselt taastunud, sest Hiina nõudlus paraneb ning hirm majanduslanguse pärast on leevendunud. Analüütikud pole siiski ühel meelel, kas hinnapõhi on seljataga või mitte.
„Toorained on taastumas, sest madalad hinnad sunnivad tootjaid oma pakkumist koomale tõmbama,“ ütles Saxo Banki toorainete strateeg Ole Hansen Bloombergile. „Mure Hiina nõudluse pärast on samuti vähenenud. Fondid investeerivad jälle toorainetesse,“ lisas ta.
Hinnatõusule on kaasa aitanud ka Föderaalreservi tagasihoidlikkus ja odavam dollar. Põllumajandustoormetele on hoo sisse andnud mure ilmastikuolude pärast.
Bloombergi toorainete indeks on alates 20. jaanuarist tõusnud juba 15 protsenti. Parimat minekut näitavad rauamaak, hõbe ja nafta.
Bloombergi toorainete indeks on viimase viie aasta jooksul stabiilselt langenud. 2015. aastal langes indeks 25 protsenti. Hiina nõudluse jahenemine ning peaaegu kõigi toorainete ülepakkumine peletas investorid eemale. Paljud riikide, näiteks Brasiilia, Tšiili ja Angola, majandusele andis see suure löögi.
Hiina suutis majanduse stabiliseerida
Hiina poliitikud on kasutanud majanduse stimuleerimiseks eri meetmeid ning see on aidanud parandada ka nõudlust toorainete järele.
„Kardeti, et Hiina majandus maandub raskelt. Tänaseks näib, et hiinlased on suutnud oma majanduse stabiliseerida ning kasvuväljavaated on varasemaga võrreldes mõõdukad,“ ütles SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel Äripäevale. „Arvestades Hiina osakaalu näiteks metallide nõudluses, on see täiesti piisav faktor.“
Hiina tarbib umbes 50 protsenti maailmas toodetavast vasest, rauamaagist ja mitmest teisest toorainest.
„Ma ei imestaks, kui investorid panustavad sellele, et niinimetatud helikopterilt raha puistamine toob kaasa suured taristuprojektid, mis on toorainemahukad,“ ütles Koppel.
Pikaajaline pilt pole muutunud
Goldman Sachs teatas reedel, et toorained pole hinnapõhja veel tingimata saavutanud. Metalli- ja energiahindade taastumisele on kaasa aidanud lühiaajalised pakkumistõrked. Pikaajaliselt on pakkumine jätkuvalt väga suur, teatasid Goldmani analüütikud eelmisel nädalal.
„Hinnatõus on tugevam just nafta ja rauamaagi puhul. Neis sektoreis on lühiajalised pakkumise ja nõudluse muutused,“ kirjutasid Goldmani analüütikud. „Turutasakaalu paranemine on olemuselt lühiajaline ja pikaajalist defitsiiti pole näha. Seega on ennatlik arvata, et kehvem periood on möödas.“
Peeter Koppeli sõnul on metallide hinnad jätkuvalt liiga kõrgel. „Kui vaatame metallide hindu inflatsiooniga korrigeeritult, siis on need jätkuvalt suhteliselt kallid,“ ütles Koppel.
Koppeli sõnul vaatab ta praegu investeerimisobjektidena eelkõige väärismetalle ja naftat. Teiste toorainete suhtes on ta skeptiline.
Hinnapõhi võib juba seljataga olla
Teisalt on ka analüütikuid, kelle sõnul on positiivseid faktoreid palju ning hinnapõhi võib olla juba saavutatud. „Raske on öelda, et põhi on käes. Tähtis on arvestada positiivsete faktoritega, mis hindu kõrgemale viivad – Föderaalreserv on tagasihoidlikum, maailmamajanduse olukord paranemas ning paljud toorained on ülemüüdud,“ ütles investeerimisfirma BB&T Wealth Managementi asepresident Walter Hellwig. „Mitmed faktorid langevad kokku.“
Investorid on aasta algusest toorainetega seotud börsil kaubeldavatesse fondidesse paigutanud üle 17 miljardi dollari, selgub Bloombergi andmetest.
Citigroupi analüütikud usuvad, et raha sissevool jätkub. „On järjest rohkem tõendeid, et peaaegu kõik toorained on hinnapõhja saavutanud. Vaikselt on toimumas normaliseerumise protsess,“ teatasid nad.
Rauamaak ületas turuosaliste ootusi
Suurima üllatuse valmistas analüütikute jaoks ehk rauamaak, mis on detsembris saavutatud põhjadest kallinenud juba 73 protsenti. Veel aasta alguses uskus suurem osa analüütikutest, et rauamaak odavneb ka sellel aastal.
Rauamaagi hind tõusis läinud neljapäeval üle 70 dollari taseme, sest Hiina terasetootjad suurendavad kasumimarginaalide kasvu tõttu agressiivselt tootmist. Suurem terasetootmine tõstab ka nõudlust rauamaagi järele. Lisaks sellele on mõned tootjad vihjanud, et plaanivad tootmist vähendada.
LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees, kelle prognoosid rauamaagi osas on viimastel aastatel pihta läinud, ütles, et rauamaagi hind on jõudnud spekulatiivsesse faasi.
"Hiina jaeinvestorid on peale seiklusi aktsiaturgude ja võlakirjaturgudel avastanud enda jaoks toormefutuurid. Sellega on nad turule andnud täiesti uue spekulatiivse taseme," nentis Kiivramees. "Enamus varaklassid, kuhu Hiina spekulandid hurraaga peale jooksevad, lõpetavad järskude üles-alla hinnaliikumistega."
Kiivramehe sõnul on futuuridega kauplemiseks avatud kontode arv teinud uusi rekordeid. "Samal ajal on rauamaagi laovarud tegemas uusi rekordeid. Seega on täna hindadel pigem oluline langusruum," nentis ta ja lisas, et praegu on rauamaagi tonni tootmishind 15 dollarit, millele lisandub transport (samuti 15 dollarit). Samal ajal on turul jätkuvalt märkimisväärne ülepakkumine.
Rauamaagi 2016. aasta tõus on väga kontrastne eelmiste aastatega, mil Hiina nõudluse jahenemine ja suured tootmismahud panid hinna kiiresti langema. Hiina stimuleerimismeetmed on kinnisvaraturu olukorda parandanud, mis omakorda suurendab terase tarbimist.
Maailma suurim kaevandusfirma BHP Billiton aga teatas, et prognoosib rauamaagi hindade uut langust, sest tootmine suureneb. Sama arvab ka Goldman Sachs.
Miks on kulla ja hõbeda hind tõusnud?
Vastab SEB Privaatpanganduse peastrateeg Peeter Koppel:
Kui aus olla, siis tavalises pikajalise suunitlusega investeerimisportfellis on vajadus suhteliselt madala riskiga akumulatsioonivahendi järele. Varem oli selleks raha. Negatiivsete intresside keskkonnas on see küsimärgi alla sattunud. Seega ollakse valmis pigem aktsepteerima teatud volatiilsust kui negatiivseid (ja potentsiaalselt veelgi negatiivsemaid) intressimäärasid.
Seega, kulda nähakse akumulatsioonivahendina. Lisaks on piisavalt palju neid, kes on veendunud, et keskpankade püüdlused improviseerides maailma päästa on selgelt nominaalse iseloomuga. Pikemat ajahorisonti vaadates on kõik huvitatud sellest, et raha reaalväärtus väheneks. Erandiks on ehk säästjad.
Hõbeda hind hakkas kiiresti tõusma
Esimeses kvartalis kulla hinnatõusu järel toppama jäänud hõbe on nüüd kiiresti tõusma hakanud. Ainuüksi kahe nädala jooksul on hõbeda hind tõusnud 14 protsenti ja unts maksab 16,95 dollarit.
Tõusule aitas eelkõige kaasa riskifondide huvi kasv ning suhteline odavus kulla suhtes. Tööstuses laialdaselt kasutatav metall on aasta algusest kallinenud lausa 23 protsenti – sellega on hõbe Bloombergi toorainete indeksi parim tooraine.
Head minekut on näidanud ka vask, nikkel, alumiinium ja teised tööstusmetallid. Ei vaja ehk mainimist, et ka nafta on põhjast tublisti taastunud.
La Nina tõstab põllumajandustoormete hindu
Põllumajandustoormete hinnad on samuti tõusnud. Peamiseks faktoriks on ilmastikunähtuse La Ninaga seotud riskide kasv. Nimelt teatas Austraalia Meteroloogiabüroo, et La Nina tõenäosus on kasvanud 50 protsendini. Sarnase avalduse tegi ka Jaapani ametlik ilmabüroo.
La Nina tekitab Põhja-Ameerikas põuda ning Kagu-Aasias üleujutust. Täpseid tagajärgi on väga raske ennustada, aga riskide kasv mõjub põllumajandustoormete hindadele positiivselt.
Erandina võib välja tuua ehk piimaturu ja Euroopa toidunisu. Piimaturul on jätkuvalt suur ülepakkumine ning erilist taastumist pole. Toidunisu hinnad on püsinud madalal, sest Euroopa Liidu nisuvarud on kõrged, pakkumine suur ning ekspordikonkurents tihedam.
KOMMENTAAR
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum