USA teenib venevastastelt sanktsioonidelt

Foorumil tõdeti, et sanktsioonid ning madalad energiahinnad on USA kaubavahetust mitme riigiga tugevalt pärssinud, kuid USA ettevõtted näevad konkureerivate Venemaa kaubandusparterite halvas käekäigus võimalusi enda turuosa suurendamiseks. Alates sanktsioonide kehtestamisest on USA tõusnud Venemaa suuruselt viiendaks kaubanduspartneriks, möödudes nii Türgist, Jaapanist, Poolast kui ka Lõuna-Koreast.

Peale selle on Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised kaubandusmahud vähenenud 31 protsenti ehk 100 miljardi euro võrra, samas kui paljud USA suurettevõtted nagu Boeing, Cargill ja Yum investeerivad sealsetele turgudele. Ameerika Ühendriikidest pärit firmade turuosa on Venemaal kasvanud 4,1 protsendini, samas kui kolm aastat tagasi oli see veel 2,9 protsenti.

Poliitiline olukord USA ettevõtteid ei heiduta

Hoolimata Venemaa tegevusest Ukrainas ning riigile kehtestatud sanktsioonidest, avas maailma suurim tsiviil- ja militaarlennukite tootja Boeing hiljuti Vene valitsuse toetatavas Sokolkovo tehnoloogiapargis oma uurimiskeskuse. Samuti müüdi eelmisel aastal Venemaale 20 transpordilennukit. „Me näeme tulevikku optimistlikult, on hea, et meie partnerlus Venemaaga areneb ja seda hoolimata poliitilisest situatsioonist,“ ütles John F. Tefft, kes on USA suursaadik Venemaal.

Samuti teenib USA ettevõtete huve Venemaa otsus seada Euroopa põllumajandustoodete sisseveole piirangud. Samm, mis vastas lääneriikide sanktsioonidele, loob lisavõimalusi aga Ameerika Ühendriikidest pärit põllumajandusettevõttele Cargill ning restoraniketile Yum.

Cargill on ehitab Lõuna-Venemaale 200 miljoni dollarilist seemnepurustusjaama ning samuti plaanitakse luua söödarajatisi loomade tarbeks. See kõik läheb kokku Venemaa plaaniga mitte sõltuda välismaisest toodangust ning näidata seeläbi, et riigi otsus sanktsioonidele vastu astuda oli õigustatud.

Sanktsioonide ning madalate energiahindade tõttu on venelaste elatustase langenud ning sellest võidavad odavat sööki pakkuvad Ameerika kiirtoiduketid. Yumi käive on Venemaal suurenenud 27 protsendi võrra ning ka McDonalds on suutnud oma restoranide arvu riigis 500ni suurendada.

Sanktsioone võidakse leevendada

Kuna sanktsioonid mõjuvad halvasti Euroopa suurriikide majandusele ning Suurbritannia võimalik lahkumine Liidust külvab segadust, kasvab Brüsselis surve Venemaale kehtestatud piirangute leevendamiseks või isegi tühistamiseks.

Eelmisel nädalal võeti Prantsusmaa parlamendis vastu mittesiduv reolutsioon, mis toetas sanktsioonide osalist eemaldamist. Eelnõu poolt hääletas 302 saadikut ning vastu oli 16. „Sanktsioonid kahjustavad nii Saksamaa kui Venemaa majandust võrdselt,“ nõustus foorumil osalev saksa poliitik Matthias Platzeck prantslaste algatusega.

Kaks Venemaa president Vladimir Putinile lähedal seisvat isikut kinnitasid, et kuigi Venemaa ei oodanud sanktsioonide kohta kiireid muutusi, paistab nüüdseks tunneli lõpus valgus. „Euroopas kasvab arusaamine, et me ole imelikus, ajutiselt kestvas faasis, mis ei kesta igavesti,“ jäi ka Sperbanki juhtiv finantsanalüütik Alexander Morozov sanktsioonide leevenemise teemal optimistlikuks.

„Euroopas on pealinnu, kes soovivad Venemaaga äri ajada nagu vanasti,“ kinnitas Saksamaa Marshalli Fondi direktor Joerg Forbig.

Venemaa-vastased sanktsioonid kehtivad 31. juulini ning nende pikendamiseks on vaja Euroopa Liidu liikmesriikide ühehäälset nõusolekut. Venemaa Keskpank teatas eelmisel nädalal, et riigi majandus on hoolimata praegusest olukorrast taastumas ning riigi SKP-lt oodatakse järgmisel aastal 1,4protsendilist kasvu. Seetõttu ei kavatse Vladimir Putin mitme eksperdi hinnangul Ukraina konfliktis kellelegi järeleandmisi teha.