Nordea: börsiaasta üllatused ja prohmakad

Lõppeval aastal on investorite tunded sõitnud üles-alla nagu Ameerika mägedel, kuid kokkuvõttes võib öelda, et investoritele oli 2016 hea ja tulus, leiab Nordea.

Uut aastat alustatakse alati ettevaatlikus meeleolus. Eriti kui intressitase on nii madal ja aktsiate tõusutrend juba nii pikalt kestnud. Kardeti, et teenimisvõimalused on tagasihoidlikud. Seda positiivsem oli üllatus - maailma aktsiaturgude tootlikkus on eurodes mõõdetuna tänavu 13%, kohalikes valuutades 10%. Tõus on olnud laiapõhjaline, pea kõik turud on plussis.

Nafta hind on aasta alguse mõõnast kerkinud pea 100%. Nafta ja muude toormete hinnatõusust on investor saanud parimat tootlust näiteks Venemaa ja Ladina-Ameerika aktsiatelt, vastavalt 60% ja 30%.

Algselt võimatuks arvatud valik, millele prognoositi veel kuni valimispäevani laastavaid tagajärgi, tõi börsidele hoopis rõõmuralli. Majanduskasv ja ettevõtete majandustulemused olid paranemas juba enne seda üllatust.

Lõppeva aasta suurima üllatuse pakkusid valimistulemused – brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda ja Donald Trumpi valimine USA presidendiks. Mööda pandi ka prognoosidega, mis hakkab toimuma finantsturgudel pärast võimatuks arvatud valikut.

Investorid on olnud kogu finantskriisi järgse aja ettevaatlikud ja uue krahhi ootuses. Turgudele on see positiivne, sest kui oodatakse ainult halbu uudiseid, on ka tavalised uudised rõõmsaks üllatajaks. Erinevate krahhide ja mulli lõhkemiste ennustajad on aga pidanud pettuma.

Euroopa aktsiaturgude pöördumist paremusele on oodatud juba pikka aega, kuid seegi aasta valmistas pettumuse. Euroopa aktsiate tootlus jäi muule maailmale alla. Põhjuseid on mitmeid – aeglane majanduskasv, pankade raskused, ebakindlus lähiriikides jne. Lootusi Euroopa aktsiate suhtes hoiab üleval nende suhteliselt madal hinnatase ja ettevõtete madalad marginaalid, mis tähendab paranemisruumi. Potentsiaali on, aga see ei ole seni veel realiseerunud.