Talpsepad sepistavad uut fondi

„Seni on Etalon Varahalduse poole pöördunud üksjagu investoreid, kelle puhul võib arvata, et riskantne investeerimine ei vasta nende riskiprofiilile,“ selgitas Talpsepp oma idee tagamaid. „Seda on teatud juhtudel näha ka Etaloni praeguste aktsionäride ringist, kes küll taluvad volatiilsust väga hästi, kuid eelistaksid seejuures, et nende vara oleks juhitud konservatiivsemalt,“ põhjendas ta uue fondi vajalikkust.

Kui Etalon Varahalduse puhul on Talpsepa aastane tootluseootus 26 protsenti, siis konservatiivselt juhitud investeerimisfondi eesmärgiks on turgude keskmine tootlus. „Plaan on see saavutada veidi konservatiivsemalt, kui turud ise oma keskmise tootlusnumbri saavutavad,“ rääkis ta.

Seejuures plaanitakse dividendideks maksta 40–50 protsenti loodava fondi aastakasumist. „Selline investeerimisfirma oleks palju rohkem investorite huvides kui riskifond – enamik investoreid otsib kindlustunnet ja suurt vara väärtuse kasvu.“

Strateegia erineb

Kui Etalon Varahalduse ja agressiivse investeerimisstrateegia puhul kasutab Talpsepp ka lühikeseks müümist (laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta), siis konservatiivse fondi puhul seda ei tehtaks. „Küll aga kasutaksin jätkuvalt optsioonistrateegiat ning kindlasti ei soovi ma sel juhul vastuollu minna klassikaliste investeerimispõhimõtetega,“ lubas Talpsepp.

Samuti ei kaasata alustamiseks 2 miljonit eurot nagu Etalon Varahalduse puhul. „Arvan, et mõistlik on alustada rahulikult suhteliselt väikesest kapitalimahust, sest varahalduse äri areneb aastakümnete, mitte paari aastaga,“ rääkis Talpsepp. „Oluline on mõistliku aja jooksul tekitada piisav usaldus, umbes viis aastat on periood, mil investoritel hakkab tekkima arusaam riskidest, ning enne seda pole mõtet rääkida ka institutsionaalsest rahast,“ lisas ta.

Samas ei julge Talpsepp praegu lubada, millal täpselt fond käivitatakse ning kui avalikult seda pakkuma hakatakse. „Algselt oli plaan sellega startida juba selle aasta esimeses pooles, kuid võimalik, et see jääb Singapuris korraldatavale konverentsile kuluva aja tõttu ka aasta lõppu,“ nentis ta.

Skepsis turuosaliste seas

LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi kinnitusel on investeerimishuvi praegu pea kümne aasta tipus ning uued fondid on seetõttu kindlasti teretulnud. Sellegipoolest vajab turg tema hinnangul teistest erinevaid fonde. „Mis on selle loodava fondi eelis?“ küsis Vallikivi.

Tema sõnul saab turgude keskmist tootlust teenida kümnete indeksifondidega, mis pakuvad marginaalseid, alla 0,1protsendiseid aastaseid haldustasusid. „Ma ei ole kursis loodava fondi strateegiaga, kuid kui see ei erine kümnete või sadade teiste fondide strateegiast, siis saab müüa ainult fondijuhi nime,“ märkis Vallikivi ja lisas, et ka sellisel juhul seistakse mainest tuleneva probleemi ees. „Pärast väga julgelt juhitud fondi ja investeerimisstrateegiaga turule tulekut on väga raske end konservatiivsemale tarbijaskonnale müüa,“ viitas ta Talpseppade senise fondi üsna suurele riskile.

Kuigi Etaloni vari jääb Vallikivi hinnangul uue fondiga kaasas käima, on turgude keskmist tootlust jahtiva fondi riskid ikkagi sarnased turu riskidega. „Küll võib karta suuremaid haldustasusid, sest fondil puudub esialgu mastaabisääst,“ arvas ekspert.

Ka Kawe Kapitali portfellihaldur ning juhatuse liige Kristjan Hänni arvates võib loodava fondi teenustasu indeksfondidega võrreldes kõrgemaks osutuda. Samuti tõi ta välja, et kui dividendideks makstakse suur osa kasumist, siis tuleb arvestada ka dividendidelt makstava tulumaksu ning reinvesteeritud kasumiosa vähenemisega. „Kuulsad Rain Lõhmuse liitintressi sitikad ei saa sellisel juhul väärtuse kasvu huvides oma tööd korralikult teha.“

Pakub stabiilsust

Väikeinvestor ja LHV äri- ning varahaldustoodete tippmüüja Birger Aavik leiab, et plaanitav fond on investori seisukohalt vajalik. „Mikk on juba ammu suhtunud turgudesse ettevaatlikkusega ja seetõttu loodan, et uus fond suudab vähem riske võttes senisest täpsemini tootluseesmärki täita,“ rääkis ta. „Uuelt fondilt on oodata väiksemat volatiilsust, mis tähendab vähem stressi, ja seetõttu tekib siin investeerimisvõimalus rahulikuma investori jaoks.“

Aaviku sõnul erineb loodav fond Etalon Varahaldusest ka hea dividenditootluse poolest. „Etalon on orienteeritud pigem vara väärtuse kasvule,“ viitas ta erinevusele ning kinnitas, et panustaks oma vara loodavasse fondi julgelt. „Usaldan fondijuhti ja tema meeskonda.“ Ta lisas, et aktiivselt juhitud fondi investeerides peab olema usk, et see suudab pikas perspektiivis indeksifonde edestada.

Samuti kaasnevad loodava fondi madalama tootluseootusega Aavika sõnul ka väiksemad riskid ning spekulatiivsust on vähem. „Kui suure tootluse saavutamiseks tuleb vahel minna ka vastupidises suunas turgudega, siis uues fondis on tehingud vähem spekulatiivsed ning rohkem trendi järgivad,“ oli ta veendunud.

Etaloni vari

Etalon Varahaldus, mille investeeringuid juhib samuti Mikk Talpsepp, on siiani silma paistnud suure kõikumise poolest. Nii näiteks suudeti eelmise aasta juunis teenida 44,16protsendilist tootlust, aga märtsis jäädi 31,95 protsendiga miinusesse. „Tegemist on viienda märkimisväärse vara kahanemisega Etaloni tegutsemise ajaloos,“ ütles Talpsepp viimast tulemust kommenteerides. „Eelmisest neljast oleme aga edukalt taastunud,“ jäi ta positiivseks.

Talpsepp saab aru, et investoreid võivad sellised kõikumised närviliseks ajada, kuid pankrotistumist ta ei karda. „Eks see ole ka vara juhile ebameeldiv, kuid kui vara edukalt juhtida, siis ei saa see kunagi otsa – halvimal juhul selle väärtus kahaneb poole võrra ja siis omakorda poole võrra, kuid selle loogika alusel nulli ei jõua,“ selgitas ta. Seejuures juhibki ta Etalon Varahalduse agressiivset tütarettevõtet nii, et vara väärtuse kahanemine on aktsepteeritav ja tõenäoline.

Ka Aavik ei näe lühiajalistes kõikumistes probleemi. „Ka eelmist aastat alustati 50protsenilise miinusega ja tootlus kõikus mitu korda, samas aasta lõpetati 39protsendilise tootlusega,“ tõi ta näite. „Olen volatiilsusega algusest peale arvestanud, seega ei üllata mind ka praegune tulemus ning ootan huviga, mida fondijuht 5–7 aastaga saavutab.“

Aasta esimesed kuud on Etaloni jaoks olnud Talpsepa sõnul halvad seetõttu, et aktsiaturgudel on olnud rahulik aeg. „Umbes kuu pärast USA presidendivalimisi arvestasin Trumpi kujutatava ohuga ning hakkasin panustama turgude langusele,“ selgitas ta. „Paraku olid turud aga erakordselt rahulikud ja volatiilsuse tõusu ei tulnud – sellises olukorras peangi ma kaotama,“ viitas Talpsepp sellele, et tema strateegiat toidab ebastabiilsus ja paanika.

Ta lisas, et ettevõtte jaoks oleks kõige mustem stsenaarium see, kui järgnevad 12 kuud tõusevad turud samasuguses ülirahulikus tempos. Seda ta aga ei usu, sest lähimad ebastabiilsust külvavad sündmused seisavad ees juba aprilli lõpus ning mai algul, mil Prantsusmaa valib presidenti. „Kui tuleks üllatus ja Le Pen saaks võimule, siis realiseeruks üks kahekümnest riskist, mida praegu aktsiaturgude jaoks näen,“ nentis Talpsepp. Lisaks võib tema hinnangul ebastabiilsust külvata veel Itaalia pankade võimalik kokkuvarisemine. „On vähe tõenäoline, et seal probleeme ei teki – kui viie aasta eest oli 10 protsenti laenuvõtjatest hädas, siis nüüd on see number 18.“