Reet Roosi riskifond hakkab kopsakat tootlust jahtima

Reet Roos koos Mart Schultsi ja Lauri Luikeriga sai finantsinspektsioonilt loa luua Eesti esimene hedge-fond KRR Funds.  Foto: Andres Haabu
Liina Laks • 27 aprill 2017

Ajal, mil raha põleb kahest otsast ja häid investeerimiskohti näib nappivat, lõid kolm Eesti erainvestorit riigi esimese finantsinspektsioonilt loa saanud hedge-fondi tüüpi riskifondi KRR Funds.

Hedge-fond ehk riskifond on alternatiivne investeerimisinstrument.

Tavainvesteerimisest eristab hedge-fonde asjaolu, et need on tegelikult loodud riskide maandamiseks – inglise keelest "hedging risks" ehk "riskide maandamine".

Sageli on neil fondidel raske toimida siis, kui turgudel ja majanduses on head ajad, aga juhul, kui riskid realiseeruvad, peaksid riskifondid suutma eelduse järgi nii-öelda halbadelt arengutelt kasu lõigata.

Hedge-fondi eesmärk on ka keskmisest kõrgem tootlus ning seetõttu on nad sageli tuntud oma agressiivsemate investeerimisstrateegiate tõttu. Nende likviidsus on keskmisest madalam.

KRR fundsi teeb eriliseks see, et kuigi selle loomine jääb 2012. aastasse, tegutses fond kuni viimase ajani kinniselt, investeerides vaid omanike vara. Möödunud aastast on fondil ette näidata ligi 60protsendine tootlus, nii et nüüd otsustati see avada kõikidele soovijatele. Fondi eesmärk on teenida kuus 1,95-2,85 protsenti tootlust, mis tooks aastases plaanis kaasa 26-40protsendise tootluse.

Selle hedge-fondi ehk riskimaandusfondi - idee on selles, et kui börsidel või turgudel riskid realiseeruvad, suudab hedge-fondi strateegia neist kasu lõigata - rajas varahaldusettevõte 4Times Capital AS, mille juhatusse kuuluvad Reet Roos, kes on Eestis tuntud ärinaine ja IRLi poliitik, EBSi lektor ja ettevõtte Montreux' OÜ juht Lauri Luiker ning finants- ja maksunõustaja Mart Schults.

Reet Roos jäi telefonis fondi teemal napisõnaliseks ning ütles, et on kokku lepitud, et seda kommenteerib Mart Schults. „Muidu läheb kakofooniaks,“ ütles ta.

Hedge-fondidele võiks Eestis turgu olla

Fondide igapäevatööd juhtiv Mart Schults rääkis, et huvi äsja avatud fondi vastu on, aga kuna veebileht, kus ka tootlusnumbrid avaldatakse, on olnud üleval vaid paar päeva, on veel vara teha mingeid järeldusi huvi kohta. Praegu on neil pakkuda kaht tüüpi fonde: esimesse tuleb panustada minimaalselt 50 000 eurot ning sealt tehakse väljamakseid kvartaalselt. Teise puhul peaks panustama minimaalselt 10 000 eurot, aga kuna fond toimib liitintressi põhimõttel, sest regulaarseid väljamakseid ei tehta, siis saab osakuomanik tulu hiljem osakuid müües.

Esimese puhul on fondivalitseja osaks edukustasuna 50, teisel puhul 30 protsenti. „Hedge-fondi loomise idee sündis sellest, et sellega saab investeerida nii alusvarade tõusule kui ka langusele panustades ja me arvame, et see on oluline tänases keskkonnas, kus enamik inimesi saab ainult osta ja siis tõusu oodata,“ rääkis Schults, kuidas hedge-fondi idee sündis.

Tema hinnangul võib Eestis hedge-fondidel turgu olla. „Päris ausalt öeldes meil selliseid fonde praktiliselt pole. Eestis on eraisikute ja ettevõtete pangaarvetel tohutu kogus raha, mida ei kasutata mitte mingil moel investeerimiseks. Ja lepime kokku, et pangadeposiit ei ole investeerimine. Hedge-fondides on kaduvväike osa rahast. Mujal maailmas see nii pole,“ rääkis Schults.

60protsendine aastatootlus

KRR Funds opereerib tegevust läbi Swedbanki. Strateegiaid katsetati peaaegu kolm aastat ning lasti fondi varadel kasvada ligi poole miljoni euroni, enne kui teenust laiemalt pakkuma otsustati hakata.

„Aeg testimiseks oli võetud just riskide maandamise strateegia väljatöötamiseks, mis võimaldab pikas perspektiivis stabiilset tootlust saavutada. Et sellised olukorrad nagu hiljutine nafta hinna suur muutus, Brexit või USA uue presidendi tegemised meie tootlusele nii negatiivselt ei mõjuks,“ selgitas Schults ja lisas, et möödunud aasta kujunes heaks just tänu pikale testperioodile. 2016. aasta tootlusnumber näib tavainvestorile ulmeline – 60 protsenti.

Kuidas selline tootlus saavutati? „See on väga kallis ärisaladus. Eks praegused ja tulevased konkurendid loevad ka,“ vastas Schults. Aga ta kinnitas, et kogu nende tegevus toimub finantsinspektsiooni valvsa silma all. „Avaldame finantsinspektsiooni poolt kontrollitud tootlust ja fondiosaku väärtust regulaarselt kodulehel ja oleme inspektsiooni range kontrolli all, esitame neile regulaarselt aruandeid,“ sõnas Schults.

Mart Schults,, KRR fundsi üks asutajaid

Eestis on eraisikute ja ettevõtete pangaarvetel tohutu kogus raha, mida ei kasutata mitte mingil moel investeerimiseks. Ja lepime kokku, et pangadeposiit ei ole investeerimine.

Veebilehelt on võimalik lugeda, et investeeritakse toormetega seotud tuletisväärtpaberitesse. Schultsi sõnul ei tähenda see, et ainuüksi toormetesse investeeritaks. „Tegeleme nende alusvaradega, mis annavad hetkel meile parimat tootlust. Vahel on need toorained, vahel hoopis teised varaklassid,“ selgitas Schults.

Mõistlik risk pole probleem

Hedge-fonde seostatakse paratamatult suure riskiga ning Schults ei eita, et ka nende 110 maailma börsil opereeriva KRR Fundsi puhul on need täiesti olemas.

„Risk käib investeerimisvaldkonnaga paratamatult kaasas. Riskivaba investeeringut ei tunta kuskil. Ilmselt on kõigil, ka väga konservatiivsetel fondidel, riskid suurenenud, see tähendab, et liigutakse riskantsematesse varaklassidesse rahuldavat tootlikkust otsima. Riske liialt vältida püüdes on oht toota negatiivset tootlust või mitte saavutada seda tootluse taset, mida investor soovib või eeldab," selgitas Schults. "Muidugi on konservatiivsel investoril võimalus omada suhteliselt riskivabu USA võlakirju, aga nii üle kahe protsendi aastas eriti ei teeni,“ nentis ta ja lisas, et mõistlik risk pole üheski äris probleem, kui tead, mida teed.

Reet Roos

Ärinaine ja IRLi poliitik. Ta kuulub juhatusse ettevõtetes Sparknet Company OÜs, 4Times Capital AS, Metria Invest OÜ, RR Valdus OÜ ja Tööõigusteenused OÜ. Reet Roos on üks Eesti rikkaimaid naisi. Mullu jõudis ta Äripäeva rikaste topis 188. kohale ning tema vara hinnatakse 14,6 miljonile eurole. Talle kuuluv RR Valdus on mitme Balti turul tegutseva reklaami- ja meediaagentuuri omanik. Kontserni eelmise aasta käive oli 34,1 miljonit eurot (32,6 miljonit eurot) ja kasumit teeniti 2 miljonit eurot (2014. a 1,5 miljonit).

Mart Schults

KRR Fundsi varahaldur Mart Schults kuulub lisaks 4Times Capitalile ka Miner OÜ ja Menter OÜ juhatusse.

Lauri Lauker

EBSi makro- ja mikroökonoomika lektor ja ärimees, kes on lisaks 4Times Capitalile ka Montreux OÜ juhatuses. Viimase tegevusalaks on akadeemiline kõrgharidus.

„Eks igaüks peab enda käest küsima, kus on tema ootused tootlusele ja riskivalmiduse suhtepunkt,“ ütles Schults. Tema sõnul selgitatakse igale fondidega liituda soovijale fondide toimimise põhimõtteid ning räägitakse lahti ka võimalikud riskid.

Nõrgad närvid hullemad kui turgude kõikumine

Hedge-fondide puhul peab paika rusikareegel, et mida suurem „võiduvõimalus“, seda suurem kaotusepotentsiaal. Aastases plaanis sihib uus riskikapitalifond 40protsendilist tootlust.

Riskikapitalifondi investorina näeb Schults eelkõige rahulikku ja meelekindlat inimest. „Turgude kõikumine pole meie strateegia valguses sugugi halb. Sealt kasvab välja võimalus head tootlust saada. Meile sobib nii tõus kui langus. 20-40% tootlust ei tähenda sugugi sama suurt võimalust nii-öelda kõigest ilma jääda. Loomulikult võib ka nii-öelda negatiivseid kuid ette tulla, aga see on täiesti normaalne. Enamus raha kaotatakse turul siiski mitte kõikumiste, vaid nõrkade närvide tõttu. Vahel on lihtsalt vaja oodata,“ rääkis Schults.

Kui fondid täidavad oma peamist eesmärki – pakkuda klientidele stabiilset ja head kapitali kasvu –, siis usub Schults, et kasv tuleb iseenesest. „Seega suuname kogu oma tähelepanu ainult ja ainult sinna. Meie valdkonnas pole riigipiirid või geograafiline asukoht õnneks kuigi tähtsad, nii et ses mõttes meil kasvupiire pole,“ rääkis ta.

Vendade Talpseppade Etalon Varahaldust nad otsese konkurendina ei näe. „Pikemas perspektiivis näeme põhikonkurentidena siiski rahvusvahelisi keskmise suurusega fonde,“ ütles Schults.

See fond pole väikeinvestoritele

Swedbanki fondijuht Ene Õunmaa

Hedge-fondid on mõeldud siiski kogenud investoritele, kindlasti mitte alustavatele või väikeinvestoritele, sest fondide strateegiad on erinevad ja nad kasutavad sageli keerulisi finantsinstrumente. Hedge-fondi puhul peab kõigepealt suutma hinnata, mis olukorras fond võiks võita või kaotada - sellist analüüsi aga algaja investor ei suuda kindlasti teha. Enamasti kasutatakse derivatiive, ja ka nendest arusaamine ei pruugi olla lihtne. Mingil määral piirab investorite ringi ka kõrge minimaalse investeeringu suurus.

Fondide riskitase on tihti kõrge ja nende riskide mõistmiseks peab omama investeerimisteadmisi. Kõrge oodatav tulumäär tähendab ka kõrget riski. Kuna institutsionaalsetel investoritel on ligipääs globaalsetele hedge-fondidele, siis suurt potentsiaali me seda tüüpi investeerimislahendustel Eesti turul ei näe.

Rohkem selliseid fonde!

Kristofer Vähi, SEB Finantsturgude riskinõustaja

Alternatiivfondide saabumine Eesti turule on ülimalt tervitatav. Nii nagu ütleb nende nimigi, võib investor hedge-fonde ehk otsetõlkes riskimaandusfonde kasutada oma investeerimisportfelli riski hajutamiseks.

Kuna hedge-fondid ei panusta lihtsalt varade väärtuse kasvule nagu klassikalised investeerimisfondid (mutual fund), vaid kasutavad mitmesuguseid kauplemisstrateegiaid, siis ei korreleeru selliste fondide tulud otseselt üldise turuga.

Ehkki ainult hedge-fondi raha paigutamine võib olla üksikinvestorile pisut äärmuslik, siis pannes sinna osa oma investeeritavast rahast, võib luua hea efekti, kus turukrahhi korral aktsiaturud ja tuumikinvesteeringud langevad, kuid hedge-fondi strateegia elab oma elu. Suurimaks plussiks selliste fondide puhul ongi, et nad ei liigu tavapäraste investeeringutega samas taktis ja seega hajutavad riski. Samuti võib neil olla lühem investeerimistsükkel.

See on küll ebapopulaarne ja suhteline hinnang, aga mõni nn riskifond võib sobida ka näiteks lühikese investeerimishorisondiga pensionieelikule, kellel võib raha mõne aasta jooksul vaja minna, vaat et pareminigi kui klassikaline investeering, mis võib just sel valel hetkel olla pikas langustsüklis. Näiteks passiivne investeering S&P 500 või MSCI World aktsiaindeksisse langes viimases finantskriisis pooleteise aastaga tipust põhjani 56-58%, hedge-fondide indeks kaotas sama ajaga vaid umbes 20%. Kumb siis riskantsem on?

Teine eelis on nende fondide kaudu ligipääs varadele, millele oleks tavalisel investoril muud moodi ligipääs kas keeruline või liiga riskantne, kuna sellised tehingud nõuavad suuremat teadlikkust.

Kolmas potentsiaalne eelis on tootlus. Iseenesest võib 40% aastatootluse siht olla täiesti reaalne ja jätkusuutlik. Hedge-fondid panustavad hindade tõusule ja langusele ning seega ei ole nende tootlus piiratud üldise majanduskasvu või ettevõtete reaalsete tulemustega. See küll sõltub otseselt fondijuhi pädevusest ja võib minna ka hoopis teistpidi.

Alternatiivsete fondide negatiivse küljena tuuakse tavaliselt välja nende ülimat riskantsust. Arusaam, et tuletisinstrumentidesse raha paigutavad hedge-fondid on tavalistest investeerimisfondidest või aktsiatest olemuselt riskantsemad, on pisut ekslik ja tuleneb peamiselt asjaolust, et nad kasutavad finantsvõimendust.

Jah, teoreetiliselt võivad võimendust kasutades aktsiaturgude 5% languse korral tuletisinstrumendid langeda näiteks 200%. Aga praktikas juhivad professionaalsed kauplejad tehingute riski stop-loss korralduste ja vastupidiste tehingutega nii, et tuletisinstrumentide riski hinnata selle loogika järgi, et tuletis liigub kordades rohkem kui selle alusvara hind, on ebaõiglane ja metoodiliselt väär.

Tegelik kõige suurem miinus hedge-fondide puhul on see, et nende strateegia on investori jaoks suhteliselt arusaamatu must karp ja nende edukus sõltub otseselt konkreetse fondi juhi ja kauplejate oskustest. Klassikaliste aktsiafondide puhul on lihtne ja maalähedane mõista, et kui turud kukuvad, siis su investeering kaotab raha, ja kui turud tõusevad, siis ka teenid raha.

Inimesed kardavad seda, mida nad ei mõista. Nagu iga investeeringuga, tasub kindlasti enne investeerimist aru saada vähemalt fondi tehingute ja riskijuhtimise põhiloogikast ja võimalusel kohtuda fondijuhiga. Kuna täpne strateegia jääb mingi piirini niikuinii teadmatuks, siis on kriitiline küsimus just see, kas sa usaldad, et see inimene suudab sulle raha teenida või mitte.

Hetkel kuum