- OMX Baltic−0,75%300,14
- OMX Riga0,37%890,14
- OMX Tallinn−0,46%2 057,53
- OMX Vilnius0,36%1 196,88
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,45%8 831,07
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,38
- OMX Baltic−0,75%300,14
- OMX Riga0,37%890,14
- OMX Tallinn−0,46%2 057,53
- OMX Vilnius0,36%1 196,88
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,45%8 831,07
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurbritannia sai kehvema reitingu
Kärpe põhjuseks, mis jättis Suurbritannia AAA tippreitingust kahe pügala kaugusele ehk tasemele Aa2, tõi Moody’s Brexiti negatiivsed mõjud, aeglustuva majanduskasvu ja peaminister Theresa May nõrgenenud poliitilise positsiooni pärast suviseid valimisi, kus ta konservatiivide parlamendienamuse n.ö käest lasi.
Tõenäoliselt Brexitiga seotud ebakindlusest on eratarbimine 2016. aastast (mil toimus referendum – toim.) järsult aeglustunud ja ettevõtete investeeringud on olnud äraootavad. Tulevaks aastaks prognoosib Moody’s Suurbritannias vaid 1% suurust SKP kasvu tänavuse 1,5% ja viimaste aastate 2,25% asemel. Agentuur ei usu, et Suurbritannia majandus suudab lähiaastatel kasvada ajaloolise trendi tempos. Sest Euroopa Liit on Suurbritannia suurim kaubanduspartner ning ELi ühisturult lahkumine tähendaks oluliselt väiksema koguse kaupade ja teenuste müüki. Kõik see avaldab negatiivselt mõju riigi rahandusele, mis tähendab suuremat eelarvedefitsiiti ja võlakoorma jätkuvat kasvu.
„Moody’sel ei ole enam kindlust, et Suurbritannia valitsus suudab Euroopa Liiduga kokku leppida vabakaubanduslepingu, mis oluliselt leevendaks Brexiti negatiivseid majanduslikke mõjusid,“ teatas agentuur. Suurbritannia valitsus püüab küll Euroopa Liiduga saavutada väga ulatuslikku vabakaubanduslepingut, kuid ka parima stsenaariumi korral ei taga see Euroopa Liidu ühisturule samasugust juurdepääsu nagu Suurbritannial on täna, märkis agentuur.
Suurbritannia taotleb üleminekuaega
Theresa May ütles reedel Firenzes peetud kõnes esimest korda selgelt välja, et Suurbritannia tahaks pärast Euroopa Liidust lahkumist 2019. aasta märtsis näha veel vähemalt kahe aasta pikkust ülemineku aega, mille jooksul kodanikud ja ettevõtted saaksid muutustega kohaneda. Nii ei tekitaks lahkumise kuupäev liiga järsku üleminekut, kus ei teata, mis reeglid mis moel kehtivad.
May ütles, et Suurbritannia lahkub ühisturult ja tolliliidust, kuid püüab siiski jääda Euroopa Liiduga väga tihedatesse partnersuhetesse. Ning uus koostöö vorm peaks olema unikaalne, mitte „valmislahendus“ n.ö Norra mudeli või Kanadaga äsja jõustunud vabakaubanduslepingu laadis. Sest Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhete lähtepositsioon on hoopis teine.
May kinnitas ka, et Suurbritannia kavatseb täita ELi praegu kehtiva eelarveperioodi kohustused, mis tähendab, et ükski liikmesriik ei pea kartma, et tal tuleb ELi eelarvesse juurde maksta või lubatust ilma jääda.
Suurbritannia valitsus kritiseeris Moody’se otsust, osutades, et see on May värskelt esitatud ambitsioonika visiooni valguses aegunud. Mööndi, et raskustest ollakse teadlikud, kuid sellest hoolimata ollakse optimistlikud.
Moody’s osutas Brexiti kõneluste keerukusele ja raskustele hoida poliitilist konsensust, mida Brexit peaks tähendama. Kõik see ei jäta valitsusele ei mahti ega ressursse, et tegeleda Suurbritannia majanduse nõrkustega – nõrga kasvupotentsiaali ja aeglase tootlikkuse kasvuga. Enamuse kaotamine parlamendis muudab majanduspoliitika edasise kursi veelgi ebaselgemaks, nentis Moody’s.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee