Kolm uut põnevat ETFi

Erinevalt tavafondidest saab ETFe börsil osta ja müüa nagu üksikaktsiaid.  Foto: PantherMedia/Scanpix
Märten Kress • 16 veebruar 2018
Jaga lugu:

Uusi börsil kaubeldavaid fonde luuakse paljuski selle põhjal, mis on finantsturgudel hetkel populaarne. Ja praegu on populaarsed elektriautode tööstuse ja tehnoloogiafirmade aktsiad.

Elektriautondus on viimase aasta-paari jooksul üpris palju tähelepanu pälvinud nii meedias kui ka finantsturgudel. Möödunud aastal tuli nii mõnigi riik ja autotootja välja juba kindlate plaanide ja lubadustega. Sellistega, mis suure tõenäosusega seab elektriautonduse järgmise 3-5 aasta perspektiivis kiireneva arengu kõverale.

Portfellis nii autotootjad kui tehnoloogiafirmad

Valdkonna kasvav populaarsus on andnud tõuke ka börsil kaubeldavate fondide ja investeerimisvõimaluste tekkeks. Nimelt on fondivalitseja KraneShares värskelt välja tulnud KraneShares Electric Vehicles and Future Mobility ETFiga. Fondi alusindeks järgib selliste ettevõtete aktsiate hindu, mis on seotud elektriautode tootmise ja neile komponentide valmistamisega. ETFi kaasatakse ka ettevõtted, mis samuti tegelevad elektriliste tulevikuliikurite arendamise või sarnaste initsiatiividega.

Fondi portfellist leiab nii elektriautode tootjaid, juhita sõidukite tehnoloogiat arendavaid ettevõtteid, sõidujagamisteenust pakkuvaid firmasid, liitiumi- ja vasetootjaid, akutootjaid, vesinikkütuse elemente arendavaid ja ka elektriautode laadimistaristu arendamisega tegelevaid firmasid.

Suurimateks paigutusteks on praegu NVIDIA, Tesla, Baidu, Alphabet, Daimler ja Bayerische Motoren Werke. Ettevõtete päritolumaa järgi arvet pidades suundub 44% fondi pandavast rahast USA, 21% Hiina, 16% Saksamaa ja 4% Lõuna-Korea börsidel kaubeldavatesse ettevõtetesse. Arenevate riikide aktsiad moodustavad ligikaudu 29% ETFi varadest.

ETF kaupleb New Yorgi börsil USA dollarites kauplemissümboli KARS all. Fondi kulukuse määr on 0,69% aastas. ETF maksab investoritele ka dividende. Seda kaks korda aastas.

Midagi kauplejatele

Viimased paar aastat on üht populaarset investeerimisteemat iseloomustatud lühendiga FANG. Selle akronüümi taga peituvad neli tehnoloogiafirmat – Facebook, Amazon, Netflix ja Alphabet (varasemalt kauples nime all Google).

Kanada Bank of Montreal on koos fondivalitseja REX Shares’iga loonud kaks börsil kaubeldavat instrumenti (tehniliselt on tegu ETNi, mitte ETFiga), mis panustavad FANG-tüüpi ettevõtetele. Saadaval on nii tehnoloogiafirmade aktsiahindade tõusule kui ka langusele panustavad ETNid.

Veelgi enam, mõlema väärtpaberi puhul on tegu kolmekordse võimendusega instrumendiga. See tähendab, et kui kauplemispäeva jooksul tõuseb portfelli ettevõtete aktsiate hind kokku näiteks 2%, siis tõusule panustava ETNi omaniku tootlus on +6% ja langusele panustava investori tootluseks kujuneb -6%.

Kui investoritele on börsil kaubeldavat fondi tähistav termin ETF ehk Exchange Traded Fund juba üpris tuntud, siis ETN on paljudele veel tundmatu.

ETN, mis on lühend ingliskeelsetest sõnadest Exchange Traded Note, tähistab sisuliselt börsil noteeritud struktureeritud võlakirja. See tähendab, et juriidiliselt ei ole ETN mitte fond nagu ETF, vaid hoopis võlakiri ehk kellegi laenukohustus.

Sõna "struktureeritud" viitab sellele, et kõnealuse võlakirja tootlus sõltub mingist kokkulepitud indeksist. Antud juhul on selleks tehnoloogiafirmadest koostatud indeks.

Alusindeksis 10 ettevõtet

Mõlemad börsil kaubeldavad instrumendid järgivad NYSE FANG+ nimelist alusindeksit. Kõnealune indeks on koostatud kümnest tehnoloogiafirmast, kus kõigil on võrdne, 10% osakaal. Indeksisse kuuluvad Facebook, Apple, Amazon, Netflix, Alphabet, Alibaba, Baidu, NVIDIA, Tesla ja Twitter.

BMO REX MicroSectors FANG+ Index 3X Leveraged ETN (kauplemissümbol FNGU) panustab nimetatud kümne ettevõtte hinnatõusule, tehes seda kolmekordse võimendusega. BMO REX MicroSectors FANG+ Index -3X Inverse Leveraged ETN (kauplemissümbol FNGD) aga panustab samasuguse kolmekordse võimendusega hoopis hinnalangusele. Mõlemad börsil kaubeldavad instrumendid on noteeritud New Yorgi börsil. Väärtpaberi kulukuse määr on 0,95% aastas.

Oluline on ka teada, et nagu võimendusega ETNide puhul tavaks, siis arvutatakse vastavad hinnamuutused/tootlused päevase sammuga. See muudab sellised väärtpaberid pigem kauplejate kui pikaajaliste investorite pärusmaaks.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt