Olympicu pall veereb Tallinna börsi värava poole

08. mai 2018, 16:30
Olympic teatas börsile, et suuromanikud Armin Karu ja Jaan Korpusov müüvad enda 64% suuruse osaluse kasiinofirmas maha. Ostja tahab Olympicu börsilt ära viia ning välja osta ka teised aktsionärid.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180508/BORS/180509697/AR/0/AR-180509697.jpg
Ainult tellijale

Olympic Entertaintment Group ei saa väärtpaberiturult lahkuda ilma Tallinna börsi otsuseta ning sellele loodavad ka ülevõtmispakkumisest keeldunud väikeaktsionärid ja nende esindajad.

Pärast seda, kui reedel on Olympicu aktsionäride üldkoosolek ettevõtte börsilt viimise heaks kiitnud, jääb noteeringu lõpetamise lõplik sõna Tallinna börsile. „Börsilt lahkumise otsustab komisjon, kes peab väikeaktsionäride huvide eest seisma,“ selgitas Eesti Väikeaktsionäride Liidu õiguspoliitika toimkonna juht Margus Moor.

„Kui piisav hulk väikeaktsionäre jääb ettevõttesse, on komisjon ka börsilt lahkumist blokeerinud,“ tugines Moor senisele praktikale. Nii on jäetud rahuldamata Optiva Panga, Estiko, Leksi ja Rakvere Lihakombinaadi börsilt lahkumise taotlus.

Välditakse pretsendenti

Ülevõtmispakkumisest keeldunud Trigon Capitali Balti fondi juhi Veiko Visnapuu sõnul tuleks aga kindlasti väikeaktsionäride huve kaitsta, et vältida ohtlikku pretsedenti. „Kui Olympic saab börsilt lahkuda, võivad sarnast survestamistaktikat väikeaktsionäride väljasöömiseks kasutada ka teised börsiettevõtted,“ selgitas ta.

„Kui aga nii läheb, tekib nii meil kui ka teistel investoritel küsimus, et kas Balti börsile on üldse mõtet investeerida või on mõistlikum oma raha siit ära viia,“ viitas Visnapuu sellele, et tegemist on börsi jaoks ka maineküsimusega.

Praegu on Trigonil Balti turgudele investeeritud 6-7 protsenti varadest.

Nüüd ongi Trigon Capitali eesmärk testida, kas väikeaktsionäride kaitse seaduslikud mehhanismid toimivad. „Alguses oli Olympicus väikeaktsionäre kolmandiku jagu, olen kindel, et paljud, kes pakkumise vastu võtsid, ei teinud seda vabatahtlikult, vaid seetõttu, et ei näinud hirmutamise tõttu muud väljapääsu,“ ütles Visnapuu.

„Sellise käitumise vastu on seaduses mehhanismid olemas, nüüd tuleb neid vaid testida,“ rääkis Visnapuu. Ta viitas sellele, et kui reedene OEG aktsionäride üldkoosolek börsilt lahkumise heaks kiidab, peab lõpliku otsuse tegema Tallinna börs.

Kaalutakse mõlema huve

Nasdaq Tallinna turundus- ja kommunikatsioonijuhi Ott Raidla sõnul tuleb aga kõigepealt ära oodata Olympicu avaldus aktsiate börsil noteerimise lõpetamise kohta. „Seejärel kaalub börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon seda igati, ka investorikaitse seisukohast, ning teeb kaalutletud otsuse,“ kinnitas Raidla ja lisas, et komisjon on börsi juhtkonnast sõltumatu.

Raidla sõnul on ühest küljest tegemist lepingulise suhtega koos sellest tulenevaga, teisalt aga on tegemist investorkaitse ja investorite õigustatud ootusega. „Komisjon kaalubki nende vahel, et leida mõistlik kesktee.“

Moori sõnul on komisjonil õigus keelduda taotluse rahuldamisest, kui noteerimise lõpetamine kahjustaks oluliselt investorite huve. Samuti on võimalik taotluse tagasilükkamine, kui see annaks osale väärtpaberite omanikele ebaõiglase eelise teiste omanike ees või nende arvel, või võimaldaks teatud investoritele ebaõiglast tulu või muud kasu.

Käitub ebaeetiliselt

Moori hinnangul ei pruugi aga piisata isegi sellest, kui Tallinna börsi komisjon OEG börsilt lahkumist blokeeriks. „Ülevõtja plaan on omandada kõik aktsiad, ja seda sunniviisiliselt,“ rõhutas ta. See on võimalik, ühendades OEG ülevõtjaga ning lahjendades seeläbi olemasolevate väikeaktsionäride osaluse suurust, mis annaks ülevõtjale sundülevõtmiseks vajaliku, 90protsendilise osaluse.

„Meile tundub see natuke ebaeetiline, ülevõtja järgib küll mängureegleid, kuid see regulatsioon ei ole mõeldud selleks, et seda saaks kasutada teiste aktsionäride väljasöömiseks,“ leidis Moor. Ta lisas, et selline skeem võib olla vastuolus hea usu ning aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttega.

Visnapuud häirib aga Olympicu ülevõtmise juures see, et osalusi üritati kätte saada hirmutamistaktikaga. „Seda, kas mingi osa ettevõttest viiakse aktsionäride kontrolli alt välja või mitte, pole vaja prospekti kirja panna – võtku kontsern üle ja tehku siis, mis tahavad,“ märkis Visnapuu. „Praegu aga tundub, et see kõik on välja toodud selleks, et aktsionäre müüma sundida.“

Sarnaselt Trigoniga ülevõtmispakkumisest keeldunud East Capitali portfellihaldur Eglé Fredriksson peab ülevõtmispakkumist lahjaks. "Hind peaks olema oluliselt kõrgem," tõdes ta. "Seetõttu on meie esimene samm takistada börsilt ära viimast ettevõtet, millel on üle 11 protsendi väikeaktsionäre ja mitu tuhat jaeinvestorit - see oleks äärmiselt kahjulik praktika kõigile Balti turgudele," möönis ta.

Sellegipoolest loodab Visnapuu, et asi Tallinna börsini ei jõua ning enne komisjoni otsust saavutatakse mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe. „Tahaksime ülevõtjaga laua taha istuda ning selgitada, et nii ei saa käituda,“ nentis Visnapuu. Tema kinnitusel ootab Trigon Capital, et ülevõtmine toimuks maailmas tavaks saanud praktika kohaselt ning seetõttu loodetakse oma aktsiate eest mõnekümneprotsendilist preemiat, lisaks praegu pakutule.

Mitu stsenaariumi

Trigonit esindava Derlingi büroo juhtivpartneri Hannes Vallikivi sõnul näeb prospektis kirjeldatud ülevõtmisplaan ette mitut üldkoosolekut ja rida otsuseid. „Enamusaktsionär peab arvestama seadusest tulenevate vähemuse õigustega ja minu hinnangul on vähemusel head šansid oma õigusi kaitsta,“ oli ta veendnud.

Osapoolte ressursikulu mõttes peab Vallikivi halvimaks variandiks aastatepikkust õigusvaidlust. „Positiivse tulemini jõudmiseks oleks mõistlik asjad kokku leppida, aga ma ei tea, kas Novalpinal on läbirääkimisteks soovi,“ tõdes ta. „Positiivne on see, kui väikeaktsionärid saaksid aktsiate eest õiglase hinna ja välditaks halba ülevõtmispraktikat, mis tugevdaks Eesti kapitaliturgu ja julgustaks väikeaktsionäre ka edaspidi börsile investeerima.“

Samal seisukohal on Fredriksson. "Kõige parem stsenaarium oleks see, kui väikeaktsionärid, kes ei aktsepteerinud selgelt ebaõiglast hinda ja tehingut, ostetaks õiglase hinna ja tingimustega välja," märkis ta. "Halvim variant on see, et Balti väärtpaberiturgudele tehakse märkimisväärset kahju, sest ühel omanikul lubati väikeaktsionärid ühest populaarseimast avalikust ettevõttest lihtsalt välja suruda," nentis ta.

Siiski oleks vaidluse kohtusse viimine Vallikivi arvates Eesti õiguskorra ja kapitalituru huvides. „Äriseadustiku 22 kehtivusaasta jooksul on vähemuste kaitse reegleid kehtestatud peamiselt just riigikohtu praktikaga,“ lõpetas ta.

Praegu saavad aga ülevõtupakkumist mitte vastu võtnud aktsionärid aktsiatega kaubelda Tallinna börsil ning pärast OEG väärtpaberiturult lahkumist jäävad nad küll ettevõtte osanikuks, kuid aktsiad muutuvad kauplemiskoha puudumise tõttu ebalikviidseks.

Uus Telia kemplus

Eesti Väikeaktsionäride Liidu õiguspoliitika toimkonna juhi Margus Moori sõnul võib OEG lahkumine börsilt hakata sarananema Eesti Telekomi noteerimise lõpetamisega. Seda juhul, kui OEG väikeaktsionäride aktsiad võetakse pärast ühinemist üle sunniviisiliselt ja nad leiavad, et makstud hüvitis ei ole õiglane.

„Sel juhul saavad nad nõuda täiendavat hüvitist kohtu kaudu ja kohus võib määrata ühise esindaja ka nendele aktsionäridele, kes hüvitise määramise avaldust ei esitanud,“ tõi ta paralleele Telia Sonera kaasusega.

Moor lisas, et kuna kehtivad regulatsioonid ei täpsusta, mil viisil maksavad aktsionärid ühisesindajale tasu, kahandab see oluliselt väikeaktsionäride võimalusi sellise esindaja leidmiseks ning tema tegevuse finantseerimiseks. „Samuti on reguleerimata see, millisel viisil toimub täiendava hüvitise tasumine aktsionäridele juhul, kui kohus selle välja mõistab – kehtiv regulatsioon võimaldab sellega venitada ning esitada täiendavaid formaalseid nõudeid,“ selgitas ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. May 2018, 15:02

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing